Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul

Эдуард Вильде

Eduard Vilde 1893. aastal kirjutatud naljajutt.

Eduard Vilde

Muhulaste imelikud elamused Tartu juubelilaulupeo puhul

1

Muhumaalgi teati, mis on priius, sest Sikusarve Siim oskas seda ?ra seletada k?ige t?ntsima aruga inimesele.

Muhumaalgi teati, et priiuse 75 aasta m?lestuseks Taaralinnas suurt laulupidu taheti pidada, sest Sikusarve Siim kuulutas seda k?igile, kellele looja k?rvad oli andnud.

„Priius on see,” ?petas Sikusarve Siim, „et n??d on k?ik inimesed priid. Priius on see, et n??d iga?ks tohib l??a, kui teda keegi enne l?i, ja ka siis, kui teda mitte enne ei l??dud, ja mitte kupjad ?ksi. Priius on see, et n??d iga?ks v?ib oma une otsa magada, ja kui ta seda ei tee, siis on see tema oma asi. Ja kes ei taha t??d teha, see v?ib ka t?? tegemata j?tta ja keegi ei tohi teda sundida peale ta k?hu. Ja priius on ka see, et hobused on n??d loomad ja inimesed on inimesed, – iga?ks oskab nende vahel vahet teha, isegi m?isnik peab seda oskama. Priius on veel see, et n??d v?ib k?ige rumalam Mats minna, kui kaugele aga ise tahab, kas Oudovasse v?i Jamburki v?i Tudulinna, kui tal on pass taskus. Priiuseks kutsutakse aga ka seda, et n??d v?ib iga mees seda naist v?tta, keda ta omale k?ige kasulikumaks peab, ja tark on mees, kes sest priiusest ?ieti aru saab. (Siin m?tles Sikusarve Siim iseenese peale ja naeratas kavalasti.) Ja eks ole see ka priius, et n??d tohib iga talupoeg oma majale korstna peale ehitada ja et suits v?ib korstnast v?lja minna ega mitte enam uksest ja aknast? Ja et jeesti rahval on n??d oma kirjanikud, kes tohivad tr?kkida lasta k?ik, mis neile v?hegi meelde tuleb, v?lja arvatud poliitika, mis ei ole nende teha, ja et jeestlastel on seitongid, kus seisab k?ik sees, mis s?nnib meie riigis head ja mujal paha … Jah, vennad, priius on see, et oleme priid. Ja see priius saab t?navu suvel 75 aastat vanaks.”

Sest seletusest pidi muidugi tursakalagi aru saama, mis on priius. M?ned raputasid k?ll pead, nood aga olid need, kes ?ldse millestki aru ei saa.

Priiuse-laulupeost aga kujutas Sikusarve Siim kui asjatundja ja osav k?nemees oma inimestele j?rgmise pildi:

,,Suguvennad ja -?ed, suguisad ja -emad, suguonud ja -t?did ja k?ik muud sugu-jeestlased Muhumaal! Suur laulupidu, kuhu meid kutsuvad isamaa kohuste h??led, on see, et iga?ks sinna peab minema, olgu ta pime v?i jalutu, rikas v?i vaene. Ja Jurjevi linn, kus seda pidu peetakse, on suur, ilmatu tore linn taga Tartut. Sel laulupeol v?ib iga?ks laulda, mida tahab, sellep?rast ongi ta nimi priiuse juubelilaulupidu. Seal ei laulda mitte ?he, mitte kahe, kolme ega nelja h??lega, seal lauldakse rohkema kui nelja tuhande h??lega, sest et iga?ks laulab oma laulu. Meid v?etakse seal vastu otsekui suuri saksu. T?ldades viiakse meid toredaisse v??rastemajadesse elama, kus meil pehmed voodid valmis on ja peened joogid ja s??gid laual. Meid s??detakse ja joodetakse kolm p?eva ja kolm ??d j?rgem??da nagu pulmas ja k?ik jumalamuidu. V?ib olla, et antakse ka veel kalleid kingitusigi kaasa. Ja raudteel s?idame esimeses klassis kolmanda klassi hinnaga. Vaadake, Muhu t?ugu jeestlased, see on see juubelilaulupidu.”

Jah, n??d teadsid muhulased, milliste r??mude allikas niisugune laulupidu on. Kui m?ned sellegi seletuse kohta pead v?ristasid, siis v?is neist ?igusega ?elda: rumaluse vastu s?divad jumaladki asjata.

Muhumaal Tarkla k?las tekkis k?igepealt nelja inimese peas m?te Taaralinna suurele laulupeole r?nnata, et k?igest sellest ilust ja hiilgusest osa saada, mida Sikusarve Siim nii osavasti m?istis kirjeldada. ?igust ?elda ei uskunud needki neli mitte k?ike, mida Siim oma isamaalises vaimustuses kujutas ja t?otas, ja nende hulka kuulus Siim isegi. Aga kavatsus pidule minna sai siiski kindlaks, sest mujaltki kuuldi, et pidu t?otavat saada suurep?rane. Need neli peale Siim Sikusarve enda, kes tahtsid pidule minna, olid: L?he perenaine Liisu, Sitika Kai ja Keeteliku Kaarel.

Et meil nende neljaga jutu jooksul veel palju saab tegemist olema, siis peame lugejat