Korda kolm koidikul
Alessandro Baricco
Varrak
Siinsed lehek?ljed jutustavad ?he t?ep?rase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka j??b see ?heksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil v?imalikuks, kuna nad elavad p?ikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igap?evaelu kogemusest. See j??b jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende ees?igusi. Alessandro Baricco Torinost p?rit Alessandro Baricco (snd 1958) teoseid on t?lgitud mitme¬k?mnesse keelde. Romaan „Korda kolm koidikul” on m?tteliselt seotud 2011. aastal ilmunud „Mr Gwyniga” (e.k 2013), ent side pole mitte j?rjejutuline, vaid puhtalt inspiratsiooni valda ?lekantav, l?bivatele motiividele taandatav. Kolmest l?hiloost koosnev romaan on autori senises loomingus k?ige napima dialoogiga ning ajateljel risti-p?igiti kulgev tekst. Varem on eesti keeles ilmunud Baricco romaanid „Siid” (2007), „Ookean meri” (2005) jm.
Alessandro Baricco, Varrak
Korda kolm koidikul
M?rge
Mu viimatises romaanis „Mr Gwyn” leiab korraga mainimist ?ks v?ike raamat, mis p?rineb Inglismaa indialase Akash Narayani sulest ja kannab pealkirja „Korda kolm koidikul”. Loomulikult on tegemist kujutletava raamatuga, ent „Mr Gwynis” k?neks tulevate kujutletavate juhtumite keskel etendab see k?ike muud kui teisej?rgulist rolli.
T?si on see, et noid lehek?lgi kirjutades tuli mul tuju kirjutada ?htlasi see v?ike raamat, osalt selleks, et luua „Mr Gwynile” kerge ja kauge j?tk, osalt aga puhtalt m?nust j?rgida ?ht teatavat ideed, mis mul m?ttes m?lkus. Nii asusingi ma p?rast „Mr Gwyni” valmimist kirjutama raamatut „Korda kolm koidikul”, tundes sellest toimingust suurt naudingut.
Praeguseks on „Korda kolm koidikul” raamatukauplustes ja ehk ei ole otstarbetu selgitada, et iga?ks v?ib seda lugeda, ka need, kes ei ole kunagi v?tnud k?tte „Mr Gwyni”, sest tegemist on iseseisva ja l?petatud looga. Sellegipoolest peab aga teose esimene osa kinni lubadusest, mille „Mr Gwyn” v?lja k?is, heites seega veel ?he pilgu Jasper Gwyni ise?ralikule juhtumile ja ta ainukordsele talendile.
Jaanuar 2012
Alessandro Baricco
Caterina de’ Medicidele
ja Camden Towni meistrimehele
Siinsed lehek?ljed jutustavad ?he t?ep?rase loo, mis ometigi ei saaks kunagi aset leida tegelikkuses. Nad jutustavad nimelt kahest inimesest, kes kohtuvad kolmel korral, kuid ikka j??b see ?heksainsaks ja esimeseks ja viimaseks korraks. See osutub neil v?imalikuks, kuna nad elavad p?ikuvas Ajas, mida oleks asjatu taga otsida igap?evaelu kogemusest. See j??b jutustuste kujundada, aegajaliselt, ja eks see ju ongi nende ees?igusi.
?ks
Tuhmunuv?itu oli selle hotelli elegants. K?llap oli ta minevikus suutnud kinni pidada nii m?nestki luksuslikust ja taktitundelisest lubadusest. N?iteks oli hotellil kena puust p??rduks, ise?rasus, mis ikka ahvatleb m?ttelennule.
Sealt siseneski ?ks naine sel kummalisel ??tunnil, pealtn?ha muule m?eldes, n??dsama taksost v?ljunud. Tal oli ?ll vaid kollane ?htukleit, kaunis avara dekolteega, ja isegi kerget salli ei olnud ?lgadel – seet?ttu oli tal s??rase inimese intrigeeriv ilme, kellega on midagi juhtunud. Ta liikumises oli isikup?rast elegantsi, aga ?htlasi meenutas ta n??dsama j?lle kulisside varju t?mbunud n?itlejannat, kes on esinemiskohustusest vabanenud ja naasnud omaenda olemisse, siiramasse. Sestap oli ta astumisviis kriipsu v?rra v?sinum ja tilluke ridik?l k?est lausa maha libisemas. Ta ei olnud enam kuigi noor, aga see kaunistas teda, nagu m?nikord naiste puhul, kes ei ole kunagi kahelnud oma ilus.
V?ljas valitses koidueelne h?marus, ei ?? ega hommik. Hotelli vestib??l p?sis liikumatu, detailipeene, puhta, pehmena: soojatoonilise, vaikse, ruumi suurusega koosk?lastuvana, heiastuva kuma valgel, k?rged seinad, hele lagi, raamatud laudade peal, puhvpadjad diivaneil, hardalt raamitud maalid, nurgas seisev klaver, napid h?davajalikud sildid, k?igiti l?bim?eldud kirjat??p, pendelkell, baromeeter, marmorb?st, kardinad akende ees, vaibad p?randal – ?he l?hna vari.
K