?he katuse all
Erik Tohvri
Keskustest ja suurtest teedest eemal, ammu suletud Vaariku m?isakooli l?hedal m?ek?nkal seisab valge kahekorruseline kivimaja. Selles elavad ja veedavad oma rahulikke pansionip?evi kolm naishinge, kes on aastak?mneid koolis t??tanud. Siis aga tuleb siinsesse konnatiigiellu ootamatu muutus – majja kolib neljanda elanikuna ?ksik, t?iesti eluv??ras meespension?r, kes on eluaeg vaid naiste ?lalpeetavana linnas elanud, raamatukogus t??tanud ja ennast uhkustavalt boheemlaseks nimetab.
Erik Tohvri
?he katuse all
?he katuse all
1
Ei ole t?pselt teada, kes sellele ilmetule, r?pakalt ?les laotud seintega kahekorruselisele elumajale niisuguse veidra nime andis – Poolkoera. K?llap oli see m?ni neist k?lajoodikutest, kes paar aastat varem olid sundkorras kolhoosnikeks tituleeritud ja tollest tiitlist veelgi enam oma joomatuuridele ?igustust leidnud, sest maaelus tekkinud lootusetus olukorras lagunesid kiiremini nii inimsuhted kui ka hooned. Keegi oskas selle isev?rki nime k?ll ?ra p?hjendada – kolmandaks kolhoosiesimeheks valitud, linnast tulnud endine ajakirjanik Ploompuu oli otsustanud, et kolhoosi eest linna p?genenud k?lanoorte asemele tuleb k?lla k?igepealt tuua v?rsket verd, uusi inimesi, kes maal elu uutel tuuridel k?ima l?kkaksid. Aga et neid oleks v?imalik kuskile elama panna, otsustati k?igepealt oma j?ududega ehitada silikaatkividest nelja korteriga elumaja. Ehitajateks olid ikka needsamad ?le?? kolhoosnikeks saanud maamehed, kes end linna kolimiseks liiga vanaks v?i saamatuks pidasid; paraku polnud neil ehitust??ks ei oskusi ega ammugi mitte kogemusi. Algul laoti omavahel kembeldes ja pudelist saadud suure kuraasiga ?les pool maja v?lisseina, kuni raudteejaamast kohale toodud kivid l?ppesid ja ehitus niiviisi, ?ks ots teisest tunduvalt k?rgem, pikemaks ajaks seisma j?i. Kolhoosi niigi napp rahavaru oli aga otsa saanud ja pooleli j??nud maja oma sakilise v?lism??riga meenutas eemalt vaadates t?esti mingit kummalist looma. Et selles just poolikut koera n?ha, selleks pidi vaatajal k?ll ilmselt j?llegi pudelist manustatud eeldus olema, aga tollal tossas nii m?negi talumaja tagaaias samagonnikatel, selle k?igushoidmiseks toorainet leidus ja kohalik k?lamiilits oli niisuguses ettev?tmises rohkem osanik kui seadusevalvur. Toodangu tarbijatest igatahes puudust ei tuntud.
Aasta-poolteist hiljem l?petati maja k?ll kuidagiviisi ?ra, aga Poolkoera nimi oli sellele k?lge j??nud ja j?igi – k?llap sellep?rast, et k?las originaalse ja varemkuulmatuna. Kuna maja oli ehitatud k?nkale, tuli k?las k?ibele ka uus kohanimi Poolkoeram?gi, keegi m?tles v?lja isegi m??rs?na koerapoolik, mis pidi t?hendama Poolkoera elamus elunevat inimest, aga see laiemalt l?bi ei l??nud. Algul vahetusid koerapoolikud ?sna kiiresti – kaugelt tulnud kolhoosit??lisi meelitas k?igepealt korteriv?imalus, aga k?ik nad veendusid ?sna kiiresti, et kolhoos ei suuda neile lubatud, tegelikult ?sna h?dist palka maksta, ja l?ksid peagi oma teed. Pealegi ei pakkunud selle maja neli kahetoalist korterit mingeid mugavusi – ainuke neist oli, et vee j?rele polnud vaja ?ue kaevule k?ndida, roostemaiguline vesi tuli kraanist.
P?rast seda, kui senine v?ike kolhoos „Punane Partisan“ oli paari omasugusega ?hinenud ja ?hendkolhoos „Rahva V?im“ j?udu kogunud, ehitati juba ?igete kolhoosiehitajate poolt k?mmekond kilomeetrit eemale uus kolhoosikeskus. Sinna kerkisid kolmekorruselised elamud, nendes olid kolme-, isegi neljatoalised korterid juba vannitubade ja elektripliitidega, oli ka katlamaja, mis peale k?tmise aastaringi ka sooja vett tootis – mida sa hing veel tahad! Poolkoera oma olematute mugavustega ja suurtest teedest eemal asuvana j?i perifeeriaks, muutus nagu selle maanurga Siberiks, kus sai k?ll kuidagiviisi elada, aga see elamine kellelegi erilist r??mu ega heamaigulist kuulsust ei toonud. Ometi oli ka Poolkoeral elamisel oma head k?ljed – ?mberringi vaikus, parajalt puhast loodust ja nurkapidi ulatus sinnani k?rge m?nni- ja kuusemets, kus s?giseti marjadest-seentest puudust ei tuntud. Ning Poolkoera muutuski ajapikku nende elupaigaks, kes