J?ulupuu

Anton Hansen Tammsaare

A. H. Tammsaare novell "J?ulupuu"

Anton Hansen Tammsaare

J?ulupuu

Kui aeg t?is sai, ilmusid Issanda inglid taevapilvede peal ja nende n?od s?rasid kui p?ike ja nende valged riided olid tuules kui helendav tuleleek. Ja nad t?stsid oma h?bepasunad suule ja v?tsid puhuda kuldset kuulutust, mis pidi saama kogu maailmale. Ja ep olnudki taevalaotuses muud kuulda, kui aga Issanda inglite pasunad, mis kostsid hommikul vara ja ?htul hilja, s?dap?eval ja isegi kesk??l, kui aga juhtus olema taevas m?ni pilvelaik, kuhu inglid v?isid toetada oma kanna.

Aga inglite h?bepasunaid kuulsid ja m?istsid ainult vagad, kes viitsid oma maiseid elup?evi p?hade raamatute ja palvete lugemisega, ja nende s?ravaid n?gusid ning tuliseid r?ivaid m?rkasid ainult vaimust vaesed, kelle elum?te peitus paljas usus ja lootuses. Ning nad t?usid varmalt, k?ngitsesid oma vanad ja noored jalad ja sidusid v??d oma v??le, et minna l?bi k?ima lausku ja m?giseid maid, kuulutades igal pool suure h??lega:

«Olge valmis, rutake, sest vaata, aeg on k?es, et Ta tuleb j?lle, nagu Ta on tulnud ennegi ja tuleb ka p?rast seda igavesest ajast igavesti. Aamen!»

Ja see s?ndis, et kui inimesed ja nende valitsejad seda kuulsid, said nad k?ik t?is ?revat meelt, sest nad olid juba ammugi n?nda elanud, nagu ei tuleks Tema enam kunagi uuesti. Isegi selle s?rava puu, mida nad millalgi olid ehtinud ja p?letanud oma laste r??muks ja Tema m?lestuseks, olid nad unustanud. Ja nad olid maha raiunud k?ik rohelised kuused, et neid peeneks jahvatada ja valget paberit ning v?rvilist siidi valmistada – paberit suurte raamatute kirjutamiseks, siidi oma ihuliikmete katteks ja ehteks.

Aga nagu maailmast olid kadunud j?ulupuud, samuti ei leidunud ka lapsi enam, sest inimesed olid k?ik rikkaks ja targaks saanud, laps on aga vaese ja rumala r??m. Naised ei tahtnud enam lapsi ilmale kanda oma rindade ilu p?rast ega neid s?lle v?tta kalliste siidir?ivaste p?rast, kuna aga mehed kandsid kartust s?dames oma suurte ja tarkade raamatute p?rast, kuhu lapsed armastasid teha v?ikseid s?rmej?lgi.

Inimesed elasid, nagu oleksid nad juba siin maa peal ?ndsaks saanud, sest ?ndsate riigis pole enam ei sigimist ega sigitamist, nii l?hedal elavad nad taeva ja maa jumalale ning tema inglitele.

Aga targad maavalitsejad kutsusid kokku oma veel targemad n?uandjad ja teadmamehed ning ?tlesid neile:

«Vaata, aeg on t?is, et Tema peab tulema, aga meil pole j?ulupuud, mida lapsed armastavad, ega ka lapsi, keda Tema armastab. Mis peame meie tegema? Kuidas peame enestele abi saatma, et Tema, kui ta t?esti tuleb, ei l?heks neist m??da? Kas meie ei peaks laskma oma noori naisi lapsi ilmale kanda, kes m?ngiksid j?ulupuu all, kui Tema tuleb?»

Aga n??d tegi k?ige targem tark oma suu lahti ja vastas maavalitsejale n?nda:

«K?ige v?gevam maa- ja veevalitseja, kes sa k?sutad ka ?hus ja meie alandlikus s?dames, kuidas v?iksid lapsed selle all m?ngida, mida pole enam olemas, ja milleks peaksid meie noored naised veel k?ima peale saama, kui pole enam j?ulupuud? Pealegi, oh v?gev maavalitseja, kuidas peaks minu noor naine last hoides mind l?bustama, kui ma l?hen v?sinult koju sinu suurilt n?upidamisilt?»

«Ja kuidas peaks minu naine, oh v?gev maavalitseja, sinu truude alamate l?bustuseks ??d l?bi laulma ja tantsima, kui ta kannaks last rinna all?» k?sis teine tark.

«Ja kuidas peaks minu naine ratsav?istlusist osa v?tma, kui mina saadaks ta k?ima peale?» k?sis kolmas.

«Ja kuidas peaks minu naine sinnapoole pilvi t?usma ning taevajumala inglite l?buks surmas?lmi tegema, kui mina saadaks ta last ilmale kandma?» k?sis neljas.

Ja ei olnud l?ppu tarkade meeste k?simustel, kui nad otsisid vabandust oma noortele naistele, kes ei v?inud lapsi ilmale kanda oma kehailu ja kahisevate siidiehete p?rast.

«Aga mis peame meie siis tegema?» k?sis tark maavalitseja murelikult uuesti. «Kas meie peame s?na saatma, kui Tema tuleb, et Ta p??rduks meie eluasemeist k?rvale, v?i peame p?haskojas palvetama, et Ta viivitaks oma tulekuga, kuni meie arvame heaks hakata l