Kitty tahab suureks saada
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare novell "Kitty tahab suureks saada"
Anton Hansen Tammsaare
Kitty tahab suureks saada
Proua Vintrikul oli harjumus ?ksinda k?neleda. See oli kestnud n?nda juba paar aastat, nimelt sest saadik, kus tema mees suri p?rast viisip?raselt p?hitsetud h?bepulmi. ?ieti ?elda, proua Vintrik oli kogu eluaeg ?ksinda k?nelenud, sest tema ?nnis abikaas oli pooldanud ?eldist: r??kimine h?be, vaikimine kuld. N?nda valitses perekonnas t?ielik t??jaotus – ?ks aina r??kis, teisel polnud muud, kui kuulas. Sellest t??jaotuse p?him?ttest ei saanud proua Vintrik peale mehe surma enam kinni pidada ja pidi m?lemad kohustused iseendale koondama: pidi r??kima ja pidi ka kuulama, ehk olgu siis, et ta pani kuulama loomad ja isegi elutud asjad. Seda viimast hakkas ta kord-korralt ikka sagedamini tegema, sest kaua sa ise oma k?net ikka kuulad.
Inimesed l?hevad proua Vintriku toauksest m??da ja kuulevad, kuidas ta kellegiga k?neleb, ja nad on huvitatud, kes seal k?ll v?iks olla. Aga p?rast nad saavad teada, et proua Vintrik k?neles oma sukkade, prillide, kingade v?i keedupotiga, mis poetab pudrusse glasuurit?kke. Ta esitab neile isegi k?simusi, nagu oleksid nad vastamisv?imelised olendid. Ta teeb neile etteheiteid ja kaitseb neid ise siinsamas. «Mis pime sa sest glasuurist n?nda poetad?» p?rib ta keedupotilt ja vastab ise: «N??d pole enam endine aeg, n??d pudenevad k?igi pottide glasuurid.» V?i ta ?tleb oma sukas??rele: «Sa oled nagu igavene lira, et sul ka h?bi ei hakka iseenda ja teiste ees,» ning vastab kohe: «N??d on ilmas k?ik nagu igavene lira ja ?helgi pole enam kellegi ees h?bi.»
Need s?nad panevad Proua Vintriku enda s?gavast s?damest ohkama. «Jajah,» lausub ta, «kui minu ?nnis mees alles elas, siis oli ilmas k?ik teisiti, siis veel ei juletud, siis oli h?bi. ?hes meestega kaob ilmast k?ik, ka h?bi.» N?nda arvas proua Vintrik oma sukas??re silmi ?les v?ttes.
Et proua Vintrik n?nda iseendaga, loomadega ja asjadega k?neleb, seda teadsid majas k?ik, aga samuti nad teadsid, et harilikult ta k?neleb ikka tasakesti, nii?elda endamisi, sest kellelgi pole ju vaja teada, mis tal ?tlemist iseendale, kassile v?i m?nele tuile. Aga ?hel p?eval kuulsid ?kki k?ik, et proua Vintrik k?neleb hoovil valjusti, nagu oleks tema kaask?neleja m?ni poolkuulmatu, kui mitte ?sna kurt. Sellep?rast t?ttasid k?ik kas akendele v?i ustele vaatama, kellega k?ll proua Vintrik k?neleb nii hirmus valjusti, et see kostab otseteed karjumisena. Oma ?llatuseks n?gid k?ik, et proua Vintrik seisab ihu?ksi keset hoovi, ainult must kollaste silmadega kass istub pr?gikasti kaanel ja vahib alla solgit?nni poole, mis seisab pr?gikasti k?rval, ning metallil?ikega hall tui k?nnib kivipr?gitusel. N??d m?istsid k?ik, et peab midagi erakorralist lahti olema, kui proua Vintrik ajab halli tuiga ja musta kassiga nii valjusti juttu. Sellep?rast tulid k?ik v?lja vaatama: tuli kojanoorik, kes tahtis, et teda h??taks maadamiks, kuigi tal olid k?ik hambad suus ja puudusid alles lapsed; tuli pesunaine, kes oli juba ammust ajast maadami au sees; tuli keldrikorteris asuva kingsepa naine, must p?ll ees, sest ta aitas oma mehel vanu kingi parandada, tuli lukusepa poiss oma «v?rkstoast»; tuli isegi paar v?hiv??rast hooviv?ravast, sest k?ik tahtsid teada, mis seal on, kus n?nda karjutakse. Aga isegi siis, kui k?ik seisid juba ?mber proua Vintriku, ei n?inud ?kski midagi muud, kui aga k?ndivat tuid maas ja istuvat musta kassi pr?gikasti kaanel.
«Mis on, armas proua Vintrik?» k?sis kojanoorik viimaks n?utult.
«Heldene aeg, eks te siis ise ei n?e!» h??dis proua Vintrik vastu. «Kus te silmad on? Mina, vanainimene, n?en kohe, aga teie olete nagu pimedusega l??dud. Kui h?rra Vintrik alles elas (peale surma nimetas proua Vintrik oma meest ainult h?rra Vintrikuks), siis ei s?ndinud siin majas kunagi niisukseid asju, mitte kunagi, sest teda austati, temast peeti lugu. Aga sestsaadik, kus tema suri, tuleb ?ks asi teise j?rele: esteks see kange torm, mis purustas katukse, kui minu pesu oli ?leval, siis see koer, kes