Laps

Anton Hansen Tammsaare

A. H. Tammsaare novell "Laps"

Anton Hansen Tammsaare

Laps

Jaan Konarik oli l?plikult veendunud, et elu on ?nnem?ng, kus valitsevad mingisugused kosmilised seadused, mida inimene oma aruga ei taipa. Ole arst, advokaat, insener, arhitekt, ?rimees, kujur v?i kirjanik, ikka kordub sama: teatud ajavahemikul ?nnestub sul k?ik, teostuvad isegi su k?ige v?imatumad ja uskumatumad ?ritused, nii et sa ise ja k?ik teisedki peavad sind kas imeliseks ?nnelapseks v?i haruldaselt taibukaks ja anderikkaks.

N?nda kestab see tunde, p?evi, kuid, aastaid v?i aastak?mneidki. ?nn on sinuga magama heites ja magamast t?ustes ning saadab sind k?igil su elusammudel. Aga siis tekib s?ndmuste keerus mingisugune murre v?i vaevalttajutav n?ksak, mida taipad kohe v?i alles hiljem, ja sellest silmapilgust kaob k?rgem tasapind su jalge alt ning sa langed harilikkude surelikkude hulka. N??d tabab sind ?ks eba?nnestumine teise j?rele. Oled sa advokaat, siis ei aita mingisugused paragrahvid ja kogemused, sa kaotad ?he protsessi teise j?rele, nii et oled jahmatanud ise nagu teisedki. Arhitektina v?i insenerina langevad sul ehitatavad majad v?i sillad sisse v?i sind tabavad muud asjaolud, mis muudavad su lootused pettumuseks. Kirjanikuna leiad, et su kirjastaja on kelm, pankrotis v?i et sa oled ?kki kaotanud hingelise sideme oma lugejaskonnaga. Eile veel tundsid, et see on olemas, aga t?na seda tundmust enam ei ole ja see paneb kammitsasse su m?tted ja hingelise taibu ning teeb su s?nult ja stiililt kidakeelseks. ?rimehena tabab sinu operatsioone kas m?ni rahvusvaheline katastroof, ministrite vahetus v?i m?ni uus seadus, mis muudab ?le?? konjunktuuri ja viskab sinu p?hjendatud arvestused uperkuuti. N?nda saad sa kasu asemel l??k l??gi peale kahju.

Selles seisukorras oli praegu Konarik. K?mmekond aastat oli ta olnud saatuse lemmikuks. Peaaegu ei millestki oli ta t?usnud j?ukate sekka, keda tunti, imeteldi ja kadestati. Ta abiellus noore, ilusa ja rikka naisega ja tal oli poeg, keda armastas ja hellitas tema ise ja kogu ta tutvuskond. Tal oli j??nud veel ainsaks sooviks: saada pojale seltsiks v?ike t?trekene. Aga enne kui see j?udis teostuda, l?ksid tal naisega asjad sassi. Miks see n?nda s?ndis, seda Konarik ei osanud seletada, aga see s?ndis. Ja see oligi nagu selleks murdeks, mis v?ttis tema elult ?nne. ?riasjad hakkasid veerema allam?ge. Poiss, kelle kohus m?istis temale, hakkas p?dema, kuni suri, ilma et oleks aidanud arstid, rohud v?i haigla. Varandus kahanes p?ev-p?evalt, ja mida ta suutis p??sta operatsioonidest, selle v?tsid s?brad ziirodega. Tundus, nagu oleks tuttavad, sugulased ja omaksed heitnud kokku tema vastu. T?na kirjutati tema korteris viimane kui asjake ?les. Tal ei olnud enam midagi peale selle, mis tal oli seljas. Tundide kaupa oli ta ?mber hulkunud ja oma pead murdnud k?ige ?le, mis olnud ja mis tulema pidi, ning ta tundis, et ta enam oma koju minna ei taha, ei v?i. Tal oli ainsaks veendeks ja tundmuseks: k?igele peab l?pu tegema, k?simuseks oli vaid kuidas? Jah, see oli veel ainsaks eluk?simuseks ja seda ta katsuski lahendada, kolades m?ttetult m??da linnat?navaid ?mber. Et tema ?mberkolamine t?esti m?ttetu pidi olema, t?endas seegi, kuidas ta vastutulijatega kokku p?rkas ja m??daminejaile teel risuks sattus. Aga ta m?rkas seda nagu poolunes, nagu l?bi udu. L?puks kuulis ta nagu r??kiva lapse h??lt. Ilma silmi p??ramata n?gi ta v?ikest t?tarlast ja m?tles, et palutakse armu. ?ksk?ikselt sammus ta edasi. Aga natukese aja p?rast kuulis ta endist lapseh??lt ning tundis, et keegi sikutab tema mantlih?lma.