Sex appeal
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1932. aastal ilmunud novell.
Anton Hansen Tammsaare
Sex appeal
Kogu lugu sai alguse sellest, et ilusa p?ikesepaistese ilmaga kaks voorimeest l?ksid m?rinal puukoormatega ja p?iki nende teest ?le tippis mees, kel oli suur kandam kangapakke seljas. Tagumine voorimees, kes istus koorma otsas ja popsis rahulikult oma «villkappa», silmitses k??gus kangaste-kandjat t?helepanelikult ja h??dis siis:
«Hei, Juku! Kuhu l?hed oma noosiga?» Pambukandja ajas enda vaevu veidi sirgemaks, et v?is silmad t?sta h??dja poole, ja ?hkis siis vastuseks: «Aa! Sina, Miku!»
«Kuhu sa l?hed oma noosiga? k?sin ma.»
«Kaevu t?nava kanti,» vastas Juku.
«Viska siis oma pallast koorma otsa. Tprrrr!»
Miku t?mbas ohjad pingule ja hobune j?i seisma. Juku l?ks oma kandamiga, mis riidesse oli m?ssitud, vankri taha, v?ttis jalgel vedrutades pisut hoogu ja viskas ta vupsti! koorma otsa.
«Soo!» lausus Miku n??d. «Karga ka ise peale.»
Juku kargaski ja Miku pingutas uuesti ohje, et ruunake hakkaks liikuma. Aga see ei teinud sellest v?ljagi, viskas ainult pea aisaotsale ja vaatas tagasi, nii et silmavalged v?lkusid.
«No mine n??d ikka, mine,» ajas Miku meelitavalt, «mis sa t?hja tagasi vahid. Ega see raske ei ole, siit on ju allam?ge, n?e, vanker kipub ise sulle peale.»
Aga ruunake ei pannud Miku s?nu mikski. Ta vahtis endiselt tagasi ja surus jalad vastu, et koorem ei saaks m??da kallakut t?navat allapoole veereda.
«Oota natuke, ma ronin koorma otsast maha, kohendan looka, kergitan range ja v?tan laka v?lja, k?llap ta siis hakkab minema, siin ju allam?ge,» ?tles Miku. Aga kui ta seda k?ike oli teinud ja ruunal siis suuk?rvalt kinni v?ttis, et teda minema sundida, surus see tagumiku k?igest j?ust vastu puukoormat, nagu tahaks ta selle m??da m?ge ?les ajada.
«Mis tal siis n??d ?kki on?» k?sis Juku, kes kartis oma kandamiga hiljaks j??da. «Kas tema, raibe, on nii tark, et protesteerib minu ja mu paki vastu?»
«Tema, m?dand, on targem kui m?ni inimene,» seletas Miku. «Ta on teinekord targem kui ma isegi, ainult praegu ajab ta t?hja jonni, vanker kipub ju oma raskusega talle kandu. Aga temal on niisuke amet, et kui l?heb, siis lase minna, ja kui pead kord kinni, n?e, siis ta ei l?he ?ldse enam, raiu v?i kirvega. J?ri m?raga on ta ju suur s?ber…»
«Kuula aga, kuula!» h??dis Juku koorma otsast. «Ise ruun, aga ikka veel s?brustab m?radega.»
«Sest pole ?hti, et ruun,» vastas Miku, «m?ra hais on ikka magus. Selle magusa haisu peale me nii kenasti l?ksimegi. Et aga mina ta kinni pidasin, nii et ta j?i m?rast maha, siis vihastas ta n??d n?nda, et l?heb ennem puukoormaga tagurpidi m?est ?les kui edaspidi m?est alla. Niisuke amet on tal.»
«Kas m?ni hea j?hkam ei aita?» k?sis Juku koorma otsast ja tahtis hakata maha ronima.
«Istu aga sina ilusti paigal,» ?tles Miku, «las ma ?ksi mehkeldan ja sokutan, k?ll ta juba minema hakkab. Sest kui v??ras ?tleb talle m?ne k?va s?nagi, siis ei l?he ta hoopist?kkis enam edaspidi, vaid ainult ajab tagaspidi, niisuke ?rn nutt on temal. Ja j?hkamitega on n?nda, et kui ma ise annan, siis vahel aitab, aga kui annab v??ras, siis on p?sti kurat lahti.»
«Mis pagana ruun see sul siis on, see on ju puhast verd kabu preili, kui ta niisuke ?rnake!» h??dis Juku ja ronis koorma otsast maha, sest teda hakkas juba asi huvitama. Aga kui Jukul t?usis millegi vastu huvi, siis ei hoolinud ta enam ei keelust ega k?sust, vaid hakkas talitama, nagu s?da kutsub. Praegu tahtis ta ?kki teada saada, kas Miku ruun on selline «kabu preili», nagu Miku ise seda kinnitab, v?i puhub ta temale hambasse – luiskab selleks, et Juku v?taks j?llegi oma kandami turjale ning kaoks. Kuid seda Juku ei tee, sest on ta kord oma pakiga koorma otsas, siis peab ta ka p?rale saama, maksku mis maksab. Keegi ei pea v?ima ?telda, et Miku ruun oli kangem kui Juku ja Miku kokku.
Sellises meeleolus Juku tuligi koorma otsast maha, et Mikul aidata ruuna liikuma panna. Aga Miku kartis Juku abi, seep?rast ?tles ta:
«J?? vankri taha, et ta sind ei n?eks, ja katsu sealt l?