Viiul
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1921. aastal ilmunud m?stilis-erootiline novell.
Anton Hansen Tammsaare
Viiul
Meid oli kenake summ moodsa seltskonna liikmeid ekskulleri Ravat?nava juures p?hitsemas tema uue korteri sisse?nnistamist s??mingu ja joominguga, m?ngu ja tantsuga ning kristliku palvega p?ha Luteruse usu kommete j?rele, milleks oli saabunud auv??rt vaimulik. K?ll oli Ravat?nav tahtnud kutsuda veel ?igeuskliku v?i apostliku vaimuliku, et ka see oma usu kommete j?rele tema uut eluaset p?hitseks (Ravat?nav oli nimelt kauemat aega Venes viibides harjunud armastama ?nnistatud vee riputamist, mis andis teatud t?ielikkuse tundmuse), aga naine arvas selle ?leliigseks, arvas, et aitab ?hegi vaimuliku lugemisest ja laulmisest seltskonnap?raseks sissejuhatuseks vastutusrikkast riigiteenistusest eraellu asudes ja sellep?rast luges ja lauliski ainult ?ndsa Luteruse usu vaimulik, j?ttes ?nnistatud vett riputamata. Kuid veel hiljem avaldanud Ravat?nav kusagil laulukohvikus kahetsust, et oli pidanud naisele j?rele andma vaimulikkude kutsumises, sest tema arvates v?idaks vaevalt ?levamat silmapilku oletada, kui oleks v?inud olla kutsutud k?laliste l?bi ruumide k?ndimine vaimulikuga eesotsas, kes oleks riputanud p?hitsetud vett toredatele vaipadele, ajaloolisele m??blile ja portselanile, raskele h?bedale, kuulsatele maalidele ja igasugusele otsitud t?hja-t?hjale, mis vedeles hulgana kohasel ja kohatul paigal m??da avaraid ruume. Minu ja vististi nii mitmegi teise selle?htuse k?lalise arvamise j?rele polnud Ravat?nava kahetsusel kuigi p?hjendatud ?igustust, sest oma piduperemeheliku lahkusega tegi ta ?igeuskliku vaimuliku puudumise k?igiti heaks. Mitte ainult et ta oleks meid m??da oma toredaid ruume iseenda ja teiste l?buks ?mber talutanud, vaid ta kutsus meid imestama iga m??blit?kki, iga vaipa, maali v?i iluasja, paludes iga?ht meist oma k?ega katsuda imesteldava imelist pehmust, kergust, raskust v?i m?nda muud eriomadust, mis laskis aimata, miks need asjad k?ik nii p?ratumaid summasid olid maksnud. Igal asjal oli oma algup?ra, oma ajalugu, oma traditsioonide ilm, mida lahke piduperemees ei v?sinud ega v?sinud seletamast ning kordamast, kui seda kuidagi vaja oli. K?lasid suured ja kuulsad ajaloolised nimed, sest iga v?hemgi asjake kuuldus seotuna mingisuguse suure s?ndmuse v?i isikuga. Ravat?nav ise, n?iteks, tarvitas s??gilaual ainult neid riistu ja asju, mida olid puutunud isikud, kel osa Romanovi soo verest – n?nda selgus tema lahkeist seletusist ?htus??gi v?ltusel. Aga ka oma k?lalisi austas ta t?na ?htul ainult suursuguste s??giriistadega. Minule, n?iteks, juhtus taldrik, millelt p?ha Rasputin loomuliku kahvliga keisri juuresolekul kord k?psist oli s??nud. Seda ?llatavat uudist kuuldes ei saanud ma kuidagi hoiduda ainetise pilguga oma taldrikule vahtimast, nagu peaksin sealt ?eldud s?nule t?estust otsima. Minu pilk oli sedav?rd kestev, et mitte ainult minu lauanaabrid seda t?hele ei pannud, vaid et ta ka piduperemehele endale silma torkas, provotseerides tema huulilt j?rgmisi naljatavaid s?nu:
«Herra studioosus, kas otsite taldrikult isa Rasputini s?rmej?lgi, et nii ?ksisilmi vahite?»
Piduperemehe nali tundus ?nnestununa, sest vastuseks k?las ?ldine naer, kuna k?igi silmad minu poole p??rdusid, nagu oodataks mu vastust.
Kuid mina j?in vastuse v?lgu, j?in v?lgu esimest korda p?rast v?rvide omandamist, mis pidid olema muu seas ka s?nakuse tunnistuseks. Muidu olin vastuses ikka leidlik ja minu s?naosavust ei imetlenud mitte ainult «rebased» ja noored neiud, kelle juures mul harilikult suur menu. Oleksin ma ometi teistega kaasagi naernud, siis poleks ma endast nii armetut muljet naerjaisse j?tnud kui n??d, kus ma ?ige vastuse puudusel endiselt oma kuulust taldrikut ainetisel pilgul sirvisin, nagu h?beneksin silmi t?sta t?nases hiilgavas seltskonnas.
Hiljem, tagantj?rele, pidin endale tunnustama, et mul sel ?htul t?epoolest pisut piinlik hakkas ja sellest see minu ebaleidlikkus ja kohmakus vastuseandmises oleneski. Tundsin enda t?hisena ?mbritsevas toreduses, liiatigi kui kuulsin, et mitte ainult meie t?na