Kelmik?las
August Kitzberg
August Kitzbergi 1893. aastal ilmunud jutustus.
August Kitzberg
Kelmik?las
Kelmik?la! Jah, see nimi oli tal korra k?es ja seda ei v?tnud enam keegi ?ra, igamees h??dis ja h??ab teda n?nda, ja – k?llap teda n?nda saab h??tama viimse p?evani. Ta on ju nii mahe, nii pehme, ja siiski nii k?lav (m?ni ?tleb: kohane) ja nii kerge v?lja r??kida see s?na «Kelmik?la», – keegi ei hakka kohale uut paremat nime otsima ega andma. Saksad saksa keeligi ?tlesid ja ?tlevad «Kelmik?la», – tulid vene mehed, needki ei muutnud suuremat, vaid ?tlevad ainult natukene vene murdega: «Kjelmikjula».
Ja ometi s?nnib kohale selle nimega kahev?rra ?lekohut, kahev?rra, – Kelmik?la elanikud ise ?tlvad: tuhandev?rra, aga – kes vanas?na j?rgi «vaese ?igusest hoolib».
?lekohut sellep?rast esiteks, et Kelmik?la sugugi k?la ei ole, vaid osa linnast, mis pika majade reana loogeti nagu kassisaba m??da m?ek?lge linnast enesest v?lja kasvanud, aga – v?i linlased seda usuvad, et Kelmik?la luu nende lihast ja liha nende luust on. Nemad Kelmik?la enese linnaliseks ihuliikmeks ei tunnista, vaid vaatavad k?rgelt m?ekaldalt ?lbes uhkuses ?le Kelmik?la elanikkude peade maha j?rvele, mille puhta vee sees k?ll j?lle linna kui Kelmik?la elanikud ?htlasi oma musta pesu valgeks loputavad. Nad ?tlevad: «See majade riba seal all ei ole enam linn, see on juba Kelmik?la. Sellel ei ole linnaga asja, seal all ?iendab juba valla- ja m?isapolitsei kelmide kelmusi.» (Selle peale nad ei m?tlegi, et neil linnas ka omad gorodovoid ja urjadnikud ??d kui p?evad uulitsatel ?mber r?ndavad.)
Ja ?lekohut sellep?rast teiseks, et Kelmik?las, nagu nime j?rgi peaks arvama, sugugi aina kelmid ei ela, vaid palju ausaid inimesi. See on kindel.
Nagu k?igi ise?ralikkude kohanimede juures lugu, nii tulevad ka nime «Kelmik?la» kallale keele-, asja- ja ajaloo- ja t?hi teab veel mis uurijad ja tahavad ja p??avad iga?ks omast kohast nimele seletust. Grammatiline keeleuurija juurdleb: «Kelm, kelmi – » j??b peatama ja k?sib: «Kes see kelm on, kelle see k?la p?rit?» Sellele vastame: «K?la ei ole ?he ega kahe mehe oma, mitu maja, setu omanikku.» – Ajaloo-uurija k?sib: «Kas esimene, kes maja alla orgu ehitas, oli kelm?» V?ta kinni, seda ei ole keegi histoorikus ajaloosse ?les pannud. Minge, h?rra, Riiga uurima, endised vana sillakohtu aktid on Riia lossis. – Uus urjadnik tuleb ja k?sib: «Kas siin on kelmid?» Sellele vastame: «Lugu ei ole nii, kelmid ei jookse meil ula ?mber, need on k?ik ?leval linnas t?rmis.» Ja n?nda edasi. ?le?ldine otsus: Ristiisa ja vaderid teadmata.
Asi on nii: Linn on linn, ?leval m?e peal ja all orus, vahe on ainult see, et alla orgu vaesem rahvas oma majad on ehitama pidanud, sest all orus on majakruntide vakamaa v?hemalt tuhat rubla odavam kui ?leval m?e peal. M?e peal maksab iga vakamaa kaks tuhat. Jah, kaks tuhat. Linna kuulsus n?uab seda.
Ja – peaasi on see: ega nimi meest ei riku. Jumal saadab p?ikesepaistet ?hteviisi m?e peale suurde linna ja orgu v?iksesse Kelmik?lasse alla, ei vahet midagi ja ?igeid ja ?lekohtusi, eks m?lemaid ole igal pool.
Ja n??d teeme hakatust selle lookesega Kelmik?last.
P?ikesepaistest oli k?ne. Kelmik?las ei olegi nii halb elada – et majad k?ik pisukesed ja madalad, siis ulatab p?ikesepaiste iga nurka ja iga nurgakest soemaks paistma, mis k?rgete mitme eluga majade vahel sugugi v?imalik ei oleks. Ja et p?ike igale poole nii lahedasti paista saab, sellep?rast ?itsevad v?heldaste akende peal igal pool potililled ja see annab Kelmik?last kirju ja lahke pildi; ja kuhu p?ike lahedasti paista saab, seal edeneb veel midagi muud v?ga h?sti, ja see muu asi on – lapsed. Iga l?vepaku, iga trepiastme peal k?kitavad nad, k?iksuguseid on seal – punap?selisi, valgepealisi – m?ngimas ja k?ratsemas. T?esti, Kelmik?las on hea olla, sest kus lilled ja lapsed kasvavad ja kosuvad, seal peab hea olla olema. Eks ole t?si, s?ber?
?he ?ige v?ikese maja aknakese peal Kelmik?las, kohe pahemat k?tt l?ve k?rval ?itsevad k?ige ilusamad lilled, geraaniumid ja oleandrid, nelgid ja fuksiad, k?ik s?ravad t?