Murest murtud

August Kitzberg

August Kitzbergi esimene novell, mis avaldati 1884. aastal A. Koldekivi nime all „Sakalas“.

August Kitzberg

Murest murtud

MUREST MURTUD

Lugu eesti rahva elust

1

Laane ladval linnukene

luuleb lugusid loojale,

p??sa peidus piiga peeni

palmib p?rgi peiule.

Linnukene h?iskehelil

kiidab kevade kenadust,

piiga peeni lauluh??lil

avab s?dame saladust.

    (H. M?gi.)

?? oli. Magus, pehme, soe, suvine ??.

?levalt m?eharjalt, kust uhked m?isahooned maha vaatavad, k?lasid veel ?ksikud h??led alla orgu, kus ?itseva heinamaa k??rude vahel v?ikene oja oma laineid L?ti piiri poole veeretab. M?ekaldal toominga okstes h??litses vahetevahel nagu pool-unistades kirik??t, tasa, kaeblikult, nagu ?hkaks ?ksik hing pehmeil h??lil oma igatsust s?pruse ja armastuse j?rele v?lja.

H?bedane udu?hk t?usis heinamaalt ?les, vaikne kohin lehvitas l?bi puulatvade. Sitikad sumisesid ja jaaniussikesed l?ikisid l?bi ??pimeduse. Oja kaldal lompides krooksusid konnad kooris.

Muidu oli k?ik vagusi.

Kuu puistas oma valendavat valgust ?le ilma. Oja laineilt kui ka igalt kastetilgalt paistis tema kuju vastu.

Jalaka tihedate okste l?bi aga ei tunginud tema valgus, seal valitses s?da?ine pimedus.

K?ik j?i vait.

Aga pea, siin liigutas end keegi. V?sa oksad kahisesid, kuiv oksakene raksatas tulija jalgade all.

P??sa tagant tuli noor neiu n?htavale. Argselt astus ta ligemale. Selsamal silmapilgul astus aga ka jalaka varjult keegi v?lja, kaks k?tt laotasid ennast laiali tulijale vastu ja – h?isates hoidis noor mees neidu oma kaenlas. —

S??ta lapselik meel, anna sina luuletaja kandlele suud, kui ta elu p?hadest saladustest lugu laulab.

K?laveli, kas sa vana Koti Otti ka tunned? – Oota, las ma r??gin.

Koti Ott oli Koti talu omanik ja esimene mees ?le valla. Mitte et ta m?ne noore kergesaba sarnaselt kihelkonnas oma nime kuulsaks oleks teinud, vaid Ott oli aus ja m?istlik mees, kellele k?ige v?hemat paha j?rele ei v?inud ?telda. Ta oli oma elu aja kirikuv??rmunder olnud, ja igal p?hap?eval kirikus koogukotiga k?listades kopikaid korjanud – k?ik oma valla eksinud ja eksimata lapsed olid tema ristitud. Vana Ott ei olnud oma vaimuliku ameti peale mitte pisut uhke. Eks kirikh?rra k?inud temaga umber nagu oma veljega – oli ju ometi temale oma k??gis mitu korda kohvi ja teevett anda lasknud. Mis seal imeks panna, et Ott aegam??da ennast ka ilmeksimatuks pisukeseks paavstikeseks pidama ja teiste vaeste patuste peale viltu ?le ?la alla vaatama hakkas.

Oma vanemast pojast Peetrist pidas ta suurt lugu. Sellest pidi omal ajal tema talu, vara ja ameti p?rija saama. – Peeter oli ka t?esti viks poiss. Pika sirge kasvuga, siniste silmade ja hingavate kollaste juustega, oli ta teistest k?lapoistest mitte ?ksi oma v?lispidise tegumoe, vaid ka k?igi oma kommete poolest t?kk maad ees. Juba poisikesep?lves oli koolmeister, kes ise ka alles noormees, terasest, hea peaga poisist suurt lugu pidanud aegam??da oli koolitaja ja koolilapse vahel s?prus siginenud, n?nda oli see ka Peetri mehep?lves j??nud. – Koolmeistri n?u l?bi oli Peeter m?ndagi head raamatut lugenud, m?ndagi ?ppinud, mis muidu igal k?lakoolipoisil v?imalik ei ole. – Koti talu tagakambris, mis nimelt Peetri enese p?ralt oli, n?gi v?lja nagu m?ne k?stri juures. Seal oli Euroopa kaart seinal ja seina ??res laual k?iksugu raamatuid, nagu «Maailm ja m?nda, mis seal sees», «Maa- ja merepildid» ja m?nda muud veel. Tagaseinas aga seisis – mis sel ajal vist harva m?nes talupojatoas v?is leida olla – klaver, sest Peeter oli koolmeistri juures ka natukene muusikat ?ppinud, viiulit m?ngis ta ise?ranis elusalt. Sagedasti, kui m?ni k?laline majasse tuli, t?i vana Ott selle Peetri tuppa ja seletas temale, et imelik m?nguriist seina ??res «laber» olla, mille peal «saksa em?sed» m?ngida. Siis pidi vahel Peeter k?ll ka maha istuma ja k?lalisele «laberit l??ma», n?nda et sellel imekspanemise p?rast suu ammuli j?i.

Ja Koti talu ?ue-esine? See n?gi v?lja nagu m?nes m?isas. Kus jalat?is ruumi oli, si