Talupoeg

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1918. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Talupoeg

Algus

1

See oli nagu imelik uni.

Juhan S?ster k?is oma talus ringi raskete sammudega, hall habe rinnal, keha k??rus. Ta oli vana mees, ligi 80 aastat, paistes jalad tinarasked ja tegid valu.

Kuidas oli see k?ik m??da l?inud. Ta m?letas selgesti aega, kus ta alles noor poisikene, laps oli, ja n??d ?kitselt siin. Kas see ei olnud imelik uni, millest ?rgates inimene hirmu tunneb, aga ?htlasi ka heameelt, et see ainult uni oli.

Oli varane kevade; ?unapuud ja ploomid, kirsid ja kreegid uppusid valkjasroosasse ?iemerre. P?ikesevalguses hebutas aed ja nurm oma uhke pidur??ga.

S?steri talu peremees k?is kepi najale toetudes.

Aastak?mneid oli ta sellel maapinnal k?ndinud ja aastak?mneid temaga lahutamata koos elanud. Kui vanad inimesed m?nikord noorematele k?nelesid, et S?steri talu omal ajal vaene olnud, siis oli neil ?igus, ja just vana peremees teadis seda k?ige paremini.

Temale tulid need p?evad tihti meelde.

Oma isalt p?ris Juhan S?ster talu. Isa m?lestused ulatusid paar p?lve tagasi, sest vist olid just S?steri esiisad selle talu asutanudki.

Siis oli see talu kitsaste p?ldudega ja viletsate hoonetega. Viljapuuaias oli vana maa?unapuu toa otsas. Kevadel seisid selle oksad k?ll uhketes ?ites, kuid s?gisel v?is ta otsast ainult m?ru puuvilja noppida.

Aga sedagi vilja peeti tol ajal v??rtuslikuks ja hoiti hoolega alal. V?ib-olla olid siis rasked ajad. Kui isa talu pojale j?ttis, p?ris poeg sellega ?hes 80 vakka magasiaida v?lga, mis nagu m??ratu koorem noormehe ?lgadele langes.

Sel ajal ?teldi: koht l?heb noore S?steri k?est ?ra, sest ta ei suuda seda v?lga ilmaski ?ra tasuda. Ja millega sa tasudki. Need viletsad p?lluribad ei suuda ju t??tegijale igap?evast leibagi anda, kust siis veel suure v?la tasumiseks tagavarasid v?tta.

Sellest oli hulk aega m??da l?inud.

N??d ?teldi ka teisel pool kihelkonna servas: kui sinnapoole juhtud, astu ometi kord ka S?sterile sisse, siis n?ed, kuidas seal j?ukal jalal elatakse.

See oli hoopis uus talu. Midagi ei olnud tal enam sellega ?hist, mis Juhan S?ster oma isalt oli p?rinud. Paremalt poolt, kus enne lepav?sastik eluhooneni ulatus, piirasid taluhooneid laialdased viljav?ljad. ?ht osa p?ldu kattis sametroheline rukkioras, kuna seal k?rval noored mehed h?rjapaariga s?gavaid vagusid pehmesse pigimusta mullasse t?mbasid. Aeg-ajalt vaikisid nende ?hetoonilised sundimiseh??ded ja mehed vajutasid jalgega sitket musta mulda h?behalja adraraua k?ljest.

Maa auras.

Talu ennast piiras eestpoolt laialdane viljapuuaed, mis n??d valge-roosasse ?itemeresse uppus. Otse toani jooksid k?rvuti laotud jadade read. Alles hiljuti olid nendesse tipitud porgandite, peetide, kurkide ja teiste keeduviljade seemned.

Soojas, kobedas mullas ?rkas nendes n??d ruttu elu.

Teisel pool viljapuuaeda algas koppel ja selle ??rt m??da ulatus t?nav suurele teele. T?nava otsas koplis kasvasid kolm suurt paplit. Need paistsid kaugele nagu truud talu kaitsjad, sest nad olid kogu mehep?lve siin juba p?sinud. Kuuvalgel olid nende lehed h?betolmuga ?le puistatud ja rahvas nimetaski neid S?steri talu h?bepapliteks.

Veel kaugemalt sinetas h?stihoitud S?steri talu mets. Millal oli see p?ev, millal see tund, kus siin k?ik oli teiseks muutunud?

Seda ei saanud keegi n?idata.

Oli aeg, kus noor peremees veel ??retu mere kaldal seisis. Aga see ei pannud ta julgust k?ikuma. Sellest ajast, kus ta lainetesse kargas, on ta alati pidanud v?itlema.

Leidis ta ?he vaba tunni, niisuguse silmapilgu, kus ta poleks oma koha, p?ha mullapinna peale m?telnud?

Seda silmapilku ei olnud, ei saanudki olla, sest see koht oligi ta elu ise.

Kas ta j?uab eesm?rgile?

Seda ei k?sinud Juhan S?ster ilmaski, sest et ta ?ieti mingit eesm?rki enesele ?les ei seadnudki. Mistarvis eesm?rk? Selle maa, selle mullapinna k?ljes rippus ta elu, tema tundis, et tema ise osa sellest on ja ainult temale v?ib ning tahab elada.

Kuhu ta p??dis?

Ta ei saanud sellest aru. See mulla