Kivialuste ristit?tar
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Kivialuste ristit?tar
KIVIALUSTE RISTIT?TAR
Kord oli ?ks noorik metsa marjule l?inud. Torbik parajasti t?idetud, tahtis ta kodu poole hakata minema, kui kogemata puude vahelt ?ks kogu talle silma puutus, mis eemalt inimese sarnane n?is. Ligemale minnes leidis ta noore neitsi kahvatanud n?o, verise suu ja palgetega p??sa all minestuses maas. Naine ruttas allikale, mis kaugel ei olnud, puistas nopitud marjad p?lle sisse, t?itis torbiku k?lma veega, miska ta neitsi silmi ja meelekohti ?rganud loomake silmad avas ja v??rastades ?mber pesi, kuni minestusest vaatas.
V??rast naisterahvast enese k?rval leides kohkus neitsi esiotsa, aga ??rikese ajaga lahkus ehmatus ja kartus; ta v?ttis lahkelt nooriku k?est kinni, t?nas ja ?tles:
„Sinu heldus on t?na minu elu h?dakitsikusest p??stnud! Kes teab, mis minust oleks saanud, kui sa minu peale ep oleks halastanud. Meie suguv?sa kurjem vaenlane, vana metsataat, juhtus t?na teel minuga kokku, peksis mind poolsurnuks, nii et hingetult maha langesin. Sinu abita ehk oleksin siia paika j??nud! Mul ei ole t?na v?imalik suuremat palka sulle anda kui see s?rmus, mille sinu s?rme pistan. Vaata, n??d oleme eluotsani kihlatud. Kui sa selle, kes sul praegu s?dame all, kord ilmale tood, siis pead mu vaderiks paluma ja mind kahe noorema ?ega seltsis vastu v?tma, kui me kolmekesi varrule tuleme. Valva suud, et sa kellelegi t?nasest juhtumisest s?nakest ei l?he kuulutama, ja kui s?rmuse p?rast peaks k?sitama, siis ?tle, et metsast leidsid.“ R??kides oli ta kulds?rmuse oma s?rmest v?tnud ja nooriku s?rme pannud. Naine pakkus talle maasikaid p?llest, mida neitsi lahkesti vastu v?ttis ja neist rohkesti poole osa ?ra s?i.
„Sa oled mu minestust, n?lga ja janu kustutanud, selle heateo tahan kord su t?trele tasuda, kui ta minuealiseks saades mehele hakkab minema.“
Pikemalt lahket juttu edasi vestes olid nad metsa ??rde lagedale j?udnud, kus neitsi jumalaga j?ttes metsa tagasi p??ras. Naine tahtis veel marjule minna, et torbikut j?lle t?is noppida, aga p?ev j?udis juba ?htu ligidale; ja kui ta ?lej??nud marjad p?llest torbikusse puistas, t?usis torbik kuhjaga t?is. See n?is naisele imelik, sest eks ta olnud oma silmaga n?inud, kuidas neitsi rohkesti poole osa marju oli ?ra s??nud. Siiski pidi imestamine koju j?udes veelgi kasvama. Kui ta marjad torbikust vaagnasse valas, leidis ta alumise poole h?berahaga t?idetud. Mis see t?hendas? Neitsi oli metsas juhtunud s?rmuseloo r??kimise ?ra keelanud, sellep?rast arvas naine ka rahaasja salamahti pidada. Ta pani raha kirstu p?hja kangapakkude vahele, kust ta h?dap?evil lootis abi leida.
Pool aastat p?rast r??gitud marjulk?imist oli ta nurgavoodil maha saanud ja t?trekese ilmale toonud. Kui varrudep?ev ligemale j?udis, kus laps ristimisele pidi viidama, tegi emale r?nka s?damekoormat, et v??ra neitsi kodupaik k?simata oli j??nud. Ta ei teadnud n??d kuhugi s?numeid l?kitada. Varruliste saanid seisid ukse ees, aisad k?igil v?rava poole k??natud, taheti hakata kiriku minema. Titeema vaatas vesiste silmadega lapse viijat, kahetsedes, et v??ras neitsi palumata oli j??nud. Aga n?e, ?uest kuuldub kellukeste k?linat, ja vaata, ?ks ilus saksasaan s?idab kahe hobusega ?uev?ravast sisse: kolm kasukate sisse m?ssitud naisterahvast istuvad saanis.
„Teie olete juba kirikuteel,“ h??ab ?ks neitsi saanist, „?rge viitke aega Meie kutsar k??nab hobused ?mber ja siis s?idame seltsis kiriku. K?ll tagasi tulles l?heme titeema teretama.“
Ehk k?ll nurganaine toas seda juttu ei kuulnud, siiski arvas ta kohe, et kolm v??rast saksasaanis muud ei v?inud olla kui ettekuulutatud palumata j??nud vaderid. Hommikul kurbusest t?idetud s?da kippus r??mu p?rast l?hkema! Ta kaebas siiski, et kallid v??rad varruperest kuiva Suuga kiriku olid l?inud, ja ei j?udnud tagasituleku aega oodata, kus v?lgu j??nud hommikus??ki armsaile k?lalistele v?is tasuda.
?nneks ei teadnud ta hing midagi sellest t?list, mis vaheajal vaderitel kirikus lapse nime p?rast oli. Kui ?petaja k?sis,