Tontla mets
Friedrich Reinhold Kreutzwald
"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Tontla mets
TONTLA METS
Vanal ajal seisis Alutaga ilus metsasalk, mida Tontla metsaks nimetati ja kuhu ?kski inimeseloom jalga ei usaldanud pista. M?ned julgemad, kes kogemata olid sinna ligemale juhtunud ja luurima l?inud, ?tlesid paksude puude vahelt ?ht lagunenud hoonet n?inud ja hulga inimestesamaseid elukaid hoone ?mber, kus muru kui sipelgapesa neist kihisenud. Elukad n?inud v?lja tahmased ja narakad kui mustlased; nimelt pidi seal vanu naisi ja poolalasti lapsi leitama.
Kui kord ?ks k?lamees pimedal ?htul pidult koju tulles natuke s?gavamale Tontla metsa eksinud, oli ta seal naljakat lugu n?inud. Heleda tulukese ?mber n?gi ta otsata palju naisi ja lapsi. M?ned istunud maas, teised tantsinud ?ue peal. ?hel vanal eidel olnud lai raudkulp k?es, millega ta vahetevahel tulist tuhka murul laiali pillutanud, kus siis lapsed kisaga tuulde ?les t?usnud ja kui ??kullid k?rgel suitsu ?mber lennanud, kuni nad viimaks j?lle maha tulnud.
Siis tulnud metsast pika habemega v?ike vanamees, kott seljas suurem kui ta ise. Naised ja lapsed jooksnud k?ratsedes taadikesele vastu, tantsinud ta ?mber ja p??dnud kotti ta seljast maha kiskuda, aga vanamees p??senud siiski kotiga nende k?est. ?ks varsak?rgune must kass p?levate silmadega istunud uksel?vel, karanud sealt vanamehe koti otsa ja kadunud siis vaataja silmist hurtsikusse. Aga et n?gijal sel puhul pea puhkes ja silmad kirjud olnud, sellep?rast ei v?inud keegi t?ielikku otsust saada, kui palju ta jutust t?si v?i vale oli. K?ll tuli imeks panna, et isaisade p?evil juba seesuguseid n?htusi Tontla metsast r??giti, aga keegi selgemat otsust ei v?inud anda. Rootsi kuningas oli mitu korda k?sku andnud kardetud mets h?vitada, aga rahvas ei usaldanud seda teha.
?ks julge mees l??nud korra kirvega m?ne puu sisse, sealt jooksnud sedamaid verd ja kuuldud kiljatust kui piinatud inimeste suust. Ehmatanud raiuja p?genenud v?risedes pakku; hiljemini ei v?inud kindlam sund ega rikkam palk h?vitajaid enam Tontla metsa meelitada.
V?ga imelik n?is ka, et kuskilt metsast teed v?lja ei tulnud ega sisse ei l?inud. Niisama v?he n?hti suvel ja talvel suitsu m?rki, mis inimeste asupaika oleks v?inud avaldada. Mets ise ei olnud suur ja maa igal pool ?mberringi lage, kuhu k?ik silma paistis. Kui n??d t?esti, nagu r??giti, vanast ajast juba elukaid siin asumas n?htud, siis ei v?inud nad muidu metsast sisse ega v?lja k?ia kui urgasteed m??da maa alt v?i sortsis?idul tuuletiivul ??sel, kui ?mberkaudne rahvas magas. Viimast r?ndamise kommet arvati k?ige t?elisemaks, sest et, nagu ?lemal kuulsime, ?ks neist n?gijatest lapsi oma silmaga n?inud tuulde t?usvat. Ehk saame imelindudest t?ielikumaid s?numeid, kui jutuvankril m?ne sammu kaugemale s?idame ja naabrik?lasse natuke puhkama l?heme.
Paar versta Tontla metsast oli suur k?la. ?ks lesk k?lamees, kes hilja aja eest noore naise v?tnud, oli – nagu lugu m?nikord juhtub – ?he tulehargi majja toonud, nii et t?li ja riid palju iial ei l?ppenud. Esimesest naisest j?relej??nud seitsmeaastane t?tarlaps, Els nimi, oli v?ga terase vaimuga loom. Sellele v?etile tegi kuri v??rasema elu pahemaks kui p?rgus: ta torkis ja vopsis last hommikust ?htuni ja andis halvemat toitu kui koerakutsikale. Et p?ksid naise jalas seisid, ei saanud t?trele isast palju tuge, sest tossuke mees pidi isegi naise pilli j?rgi tantsima.
Rohkem kui kaks aastat oli Els seda rasket piinap?lve kannatanud ja palju silmapisaraid valanud, kui ta ?hel p?hap?eval teiste k?lalastega seltsis marjule l?inud. Laste kombel luusides olid nad teadmata Tontla metsa ??rde j?udnud, kus v?ga kenad maasikad kasvasid, n?nda et muru neist punetas. Lapsed pistsid magusaid marju suhu ja noppisid neid torbikuisse, niipalju kui iga?ks j?udis.
Korraga h??dis ?ks vanem poisike, kes kardetud kohast aru oli saanud: „P?genege, p?genege! Me oleme Tontla metsas!“ – See s?num oli kurjem kui tuluke. K?ik lapsed pistsid punuma, kui kihutaksid Tontla kollid neil juba kannul.
Els, kes teistest nat