Allez!
Aleksandr Kuprin
Vene klassiku Aleksandr Kuprini jutustus.
Aleksandr Kuprin
Allez!
ALLEZ!
See j?rsk, k?skiv h??e oli m-elle Noora esimeseks m?lestuseks tema r??mutust, ?hetoonilisest, r?ndudel veedetud lapsep?lvest. Seda s?na ?ppis tema n?rk lapsekeel h??ldama enne k?iki teisi ja alati, isegi unen?gudes, kerkisid tema m?lestuses selle h??de j?rel esile: k?tmata tsirkuseareeni k?lmus, talli lehk, hobuse raske galopp, pika piitsa kuiv plaksatus ja l??gi k?rvetav valu, mis ?kki summutas hirmust tekkinud hetkelise k?hkluse.
«Allez!..»
T?hjas tsirkuses on h?mar ja k?lm. Talvise p?ikese kiired, tungides vaevu l?bi klaaskupli, langevad siin ja seal n?rkade laikudena loozide vabarnapunasele sametile ja kullatisele, sambaid kaunistavaile hobusepeadega kilpidele ja lippudele; nad m?nglevad elektrilaternate mattklaasidel ning libisevad m??da rekkide ja trapetsite terast, seal ?udses k?rguses, keset aparaatide ja k?ite segadikku. Silm seletab vaevaliselt ainult tugitoolide esimesi ridu, sellal kui loozide taga asuvad istekohad ja r?du upuvad t?ielikku pimedusse.
K?ib p?evane t??. Hobusetallide juurde viiva sissek?igu k?rval, esimese rea tugitoolides, istuvad viis v?i kuus kasukates ja talvem?tsides tsirkuseartisti ja suitsetavad haisvaid sigareid. Maneezi keskel seisab j?ssakas l?hijalgne mees hoolikalt ?leskeeratud teravaotsaliste, mustade vurrude ja kuklasse l?katud toruk?baraga. Ta seob pika n??ri enda ees seisva v?ikese viieaastase, erutusest ja k?lmast v?riseva t?tarlapse piha ?mber. Suur valge hobune, keda tallipoiss piki barj??ri k?nnitab, turnatab valjusti, raputades kumerat kaela, ning tema s??rmetest lendavad pahinal v?lja valged aurujoad. M??dudes toruk?baraga mehest, k??ritab hobune iga kord tolle kaenla alt v?ljapaistvale ratsapiitsale, norskab rahutult ja kisub edasi tormates kaasa vastupunnivat tallipoissi. V?ike Noora kuuleb oma selja taga hobuse n?rvilisi liigutusi ja hakkab veelgi rohkem v?risema.
Kaks tugevat k?tt haaravad ta pihast ja t?stavad kergelt hobuse selga, laiale nahkmadratsile… Peaaegu samal hetkel sulavad k?ik tema silmade ees paistvad asjad – toolid, valged sambad ja sissek?ikude ette t?mmatud tikkriidest eesriided – ?heks kirevaks, hobusele kiiresti vastu s??stvaks ringiks. Asjatult tarduvad karmist, k?harast lakast kramplikult kinnihoidvad k?ekesed, sulguvad k?vasti ?hmase ringi p??rasest m??davilkumisest pimestatud silmad. Toruk?baraga mees k?ib maneezis ringi, hoiab hobuse pea juures pikka ratsapiitsa ja plaksutab sellega k?rvulukustavalt.
«Allez!..»
Ning siis seisab ta, l?hike gaasseelik seljas, k?hnad, peaaegu lapselikud k?sivarred paljad, elektrivalguses, otse tsirkuse kupli all tugevasti k?ikuval trapetsil. Samal trapetsil, t?tarlapse jalge all, ripub, pea alaspidi, p?lvedega trapetsikangist kinni hoides, ?ks teine j?ssakas julm mees. Tal on seljas kuldlitrite ja narmaspalistusega roosa trikoo, tema juuksed on lokitud ja pumatiga v?itud. N??d t?stab ta langetatud k?ed, ajab nad laiali, suunab Noora silmadesse terava, l?bitungiva, h?pnotiseeriva akrobaadipilgu ja… plaksutab k?si. Noora teeb kiire liigutuse ettepoole, et viskuda alla, otse nende tugevate, halastamatute k?te haardesse (oo, missuguse kohkumusega ohkavad kohe sajad tsirkusek?lastajad!), kuid siis muutub ta s?da j?rsku k?lmaks ja tardub hirmust ning ta haarab vaid tugevamini kinni peenikestest n??ridest. Allalastud, halastamatud k?ed t?usevad uuesti, akrobaadi pilk muutub veelgi pingsamaks… Jalge all paistev ruum n?ib p?hjatu s?gavikuna.