Kuub kahasse

Eduard Vilde

Eduard Vilde 1892. aastal kirjutatud naljajutt.

Eduard Vilde

Kuub kahasse

Viha ja ahastus m?llasid kirjanik Jaan Rebase rinnas. Ta tiirles oma tikutoosi-suuruses kambrikeses, mis taevale ligemal oli kui k?ik teised ??rikorterid majas, metsikult nurgast nurka, nagu tahaks seinu ?mberlangemisele hirmutada. Ja selle meeleheite p?hjus? Kurb k?llalt. Isand Rebane oli oma m?rsjakesele ja selle auv??rt mammale eile kindla t?otuse andnud neid t?na ?htul kell seitse „Vanemuise” aiapidule viia, ja n??d k?is kell juba tublisti kaheksandat tundi, aga Rebane ei v?inud toast astuda: tal ei olnud kuube! Muidu oli mees minekuvalmis – habe aetud, pea soetud, saapad viksitud, p?ksid jalas ja vest seljas, k?bargi juba peas – kuid s?rgik?istel, ilma ?likonna peal?lita – ilma kuueta.

Rebasel oli nimelt kuub teisega kahasse. ?helgi lugejal ei ole luba sest ilmutusest imestada. Kaljagi tehakse kahasse. Ja uuema aja kirjanikud teevad oma t?id kahasse. Rebane aga oli uue aja laps, samuti nagu tema kahamees ja ametivend J?ri Togigi, kellega ta elas ?hes korteris, s?i ?hisest vaagnast, magas ?hises s?ngis. See nende ?hiskuub oli ?hise v?la peale tellitud ja tehtud, ?hisel n?ul ja j?ul tr??stiti r?tsepat rahasaamise suhtes, ?hisel otsusel viidi kuueke taoti pandimajja ja ?hisel kulul toodi ta sealt j?lle v?lja, kui juhtusid tulema rasvasemad p?evad. Sellest kuuekraamist hoolimata olid meie noored s?brad k?igiti tublid ja lugupeetud ?hiskonna-liikmed, kellest keegi ei tohi paha m?elda, veel v?hem r??kida.

Kuid see ei aidanud p?rmugi vaest Rebast praegusel piinatunnil. Ametivend Togi oli t?na l?una ajal kahakuue selga t?mmanud ja v?lja l?inud. Ehk ta k?ll oli teadnud, milline k?ik seisis s?bral Rebasel ?htul ees, ehk ta k?ll kindla s?na oli andnud ?igeks tunniks koju tulla – teda ei ilmunud kuskilt! Ja ometi v?is kaalul olla s?bra Rebase elu?nn, sest emand Wiedemann, tema kallikese ema, oli va turtsakas inimene, kes v?is Rebase s?namurdmisest nii vihastada, et kogu kosjaplaan l?ks liimist. Ja Juulike isegi pidi kaotama usalduse. Rebane aga armastas nii palavalt, nii otsekoheselt, nagu oleks ta tulevasel ?mmal ?he maja asemel j?tta pool tosinat t?trele p?rida.

Rebase-isanda ahastust v?ib n??d iga?ks endale isegi kujutleda. Uus hoog tuli veel. Juhtub mees ?kki aknast alla uulitsale vaatama – p?ha Pumperjaan! – seal nad tipivad kahekesi maja eest m??da minna: emand Wiedemann ja ta t?treke, vahtides piidleval, ohtu kuulutaval pilgul ?les tema akna poole. Seisatavad, peavad aru, siunavad vist – eriti mammake n?ib olevat v?ga, v?ga k?rsitu…