Tants l?bi rukki
Erik Tohvri
Kui Erik Tohvri eelmiste romaanide "Kollaste lehtede aegu" ja "Kasev?lja" tegevus toimub maal, siis "Tants l?bi rukki" viib meid linna. Peategelane, ettev?tte noor ja perspektiivikas juht, puutub kokku k?igi praeguse aja probleemidega. Kirev ja vastuoluline aeg, kus paljud ammused p?hiv??rtused k?rvale heidetakse, p?hjapanevaid otsuseid tehakse ?lepeakaela ega osata vahet teha olulise ja ebaolulise vahel, ei j?ta m?ju avaldamata ka peategelase elule ja k?ek?igule. "Tants l?bi rukki" leidis ?ram?rkimist 2002. a romaaniv?istlusel.
Erik Tohvri
Tants l?bi rukki
Tants l?bi rukki
I
Kolm p?eva p?rast Ain Pajupuu kahek?mne seitsmendat s?nnip?eva kinnitas ettev?tte n?ukogu ta direktori kohale. S?nnip?eva ja nimetamise vahel ei olnud tegelikult mingisugust seost, uuemal ajal oli direktoripositsioonile j?utud isegi nooremalt, aga Ainil endal oli seda niiviisi hea meeles pidada, ikkagi nagu s?nnip?evakink, kuigi hilinenud. Muidugi, tegemist ei olnud m?ne superettev?ttega, vaid suhteliselt v?ikesev?itu vabrikuga, kus tootmises t??tas poolesaja t??lise ringis ja nendele lisaks kontori poolel veel ligi kaksk?mmend valgekraed. Need valgekraed v?i tagumikun?hkijad, nagu nimetas koolivend ja koos Ainiga juba ligi neli aastat konstruktorina t??tanud Siim, jagunesid muidugi mees- ja naissoolisteks, kusjuures esimeste k?es oli arvuline ?lekaal: ?ksteist-seitse, oleks spordireporter selle arvudesse pannud. Tootmine ise aga t?hendas k?igepealt metallit??tlemist, sest vabrik valmistas mitmesuguseid metallkonstruktsioone, peamiselt eritellimuste alusel. Sellega oli seletatav ka suhteliselt suur kontorit??tajate hulk, sest k?mmekond nendest tegeles otseselt tootejoonistega, tehnoloogiak?simustega ning k?ige selle juurde kuuluvate arvutustega. Ka Ain ise oli alustanud joonestuslaua taga, kuid juba esimesel aastal p?rast tema t??leasumist tulid arvutid ning t?rjusid kohmakad ja palju ruumi vajavad joonestuslauad v?lja; n??dseks oli juba m?eldamatu, et konstruktor v?ikeste hiireliigutuste asemel peaks pliiatsiga paberile jutte vedama, mida tarbekorral oli pealegi t??tu ja raske kustutada.
Direktoriks saamine ei tulnud Ainile ootamatult. Hoopis vastupidi, see oli tulemus, mille poole ta viimased kaks aastat oli teadlikult liikunud, alates sellest, kui ettev?tte juhatus ta enda ette kutsus ja temalt otses?nu k?siti, kas ta oleks valmis tehase juhtimist enda peale v?tma. Muidugi mitte kohe, vaid siis, kui selleks v?imalus avaneb. V?i t?psemalt: siis, kui senine direktor Eldor Rasmusson oma lahutamatu viltkaabu viimast korda kabineti ukse k?rval olevast nagist v?tab ja l?puks pensionile j??b. Rasmussonil oli ettev?tte arenguloos vaieldamatuid teeneid, ?igemini oli just tema see, kes kunagisest t?htsusetust artellist oli ?le vabariigi tuntuks saanud v?ikevabriku teinud. Rasmusson otsis kokku parimad mehed, kes vastupidi ?ldlevinud mentaliteedile oskasid teha kvaliteetset ja kohati juuspeent, lausa filigraanset t?psust n?udvat k?sit??d; see oli aeg, mil vabrik Terastooted oli spetsialiseerunud unikaalsete v?ikemasinate valmistamisele. Keeruliste eritellimuste k?rval tehti ka seeriatooteid, alates k?sikudumismasinatest, mida kodust??tajad ?hinal ostsid, kuni juuksuritele vajalike f??nideni. Kord kaaluti t?siselt ka hambaarstitoolide valmistamist, kuid sellest tervishoiuministeerium kui tellija loobus, sest kindlam oli need ikkagi hankida v?lismaalt spetsialiseerunud tehastelt.
Muutusid ajad ja muutusid ka tooted. Peent k?sit??d teinud lukksepad saadeti riburada m??da pensionile ja neile polekski olnud enam taolist t??d pakkuda, sest n?ukogude aja s?non??miks saanud defitsiit oli minevikku j??nud ning k?ik uksed kapitalistliku k?lluse maailma p?rani lahti. Seevastu tuli ettev?ttel leida uusi v?imalusi elusp?simiseks ning siin avanes j?llegi direktor Rasmusseni talent, mille ta aegade muutusest hoolimata oli alal hoidnud. Just individuaaltellimused pidi olema see paljut?otav ni??, mis vabrikule Terastooted t?otas ?kki tekkinud konkurentsi tingimustes anda uue elu. K?ikjal hoogsalt k?ivitunud ehitustegevus, mille tulemuse