Pika patsiga preili

August Kitzberg

August Kitzbergi 1900. aastal kirjutatud jutustus.

August Kitzberg

Pika patsiga preili

Pika patsiga preili

Lapsep?lvest saadik juba head tuttavad, olime me ?hel p?hap?eva ?htupoolikul hulga aja j?rel teineteist p?ris kogemata leidnud, p?ikese k?rvetamise eest jahedasse rooma keldrisse peitu pugenud ja seal rahuliku nurgakese otsinud, kus meid keegi ei eksitanud. Pudeli kerge valge prantsuse veini juures pidutsesime oma j?llen?gemist. Teadagi oli meil teineteisele palju jutustada. Naisev?tmisest tuli k?ne Martin oli ikka alles poissmees; mis ta mulle selle asjat?ki poole oma elust jutustas, katsun ma v?imalikult tema enese s?nadega, ilma iga vahem?rkuseta siia ?les panna. Martin B. oli ?ieti esteet ja kirjanik, muudkui et ta oma annet iial ei olnud tarvitada katsunud, – on ju niisuguseid kirjanikke, kes midagi ei kirjuta.

Ta jutustas, esiti energiliselt filosofeerides, siis enam ja enam satiiriliseks saades, vahel ikka m?teldes ja siis j?lle ?teldes.

Pika patsiga preili? – Jaa, jaa, alles eile n?gin temast und. Ja unen?gu uneta ??l, kuis on ta pikk ja imelik, kui voodis vaiba all viibides uni tulla ja silmalaud kinni vajuda ei taha. Kuis lendavad siis m?tted p?simata ja piiramata l?bi m?lestuste vaba valla: ?ksainus kuuldud v?i loetud s?na veab siis terve pika kirju rea pilte vaimusilma eest m??da. Valgust ja varju, nuttu ja naeru, h?iskamist ja kaebamist n?ed ja kuuled sa, ja – «oh rahu, mis siis s?damel, kui ta ei kaeba sinu peal’!»

Kui ta ei kaeba! Kes vastab meile vastamatud k?simused ?ra? Oh, – kui me vastusele ei j?ua, siis me tr??stime ennast sellega: iga k?simuse peale ei ole vastust vajagi! Aga on ka k?simusi, mis ennast juba on ?ra vastanud, aga siiski lahtisteks j??vad.

?ksainus s?na veab terve pika kirju kanga m?lestusi enese j?rele! N?nda see on. M?nikord ei puudu kangas ka pildid, kujutised. M?tle oma k?garasse kokkukuivanud riidenartsu, mille paarik?mne aasta eest noored silmad vaigistamata pisaraid t?is on nutnud – ?iekuul, puhte, p?evat?usu ajal, k?ige ilusamas metsas, kui ??bik ka – nuttis ja kaebas!

Ah, sina naerad? Naerda v?ivad selle ?le ainult noored ja narrilased v?i j?lle vanad ja vaevalised.

«?ksinda lindu laulan ma lusti, ?ksinda k?gu kukun ma kurba», k?ll s?na t?sises, aga koguni teises t?henduses, kui lauluisa Kreutzwald neid s?nu ?tles. V?ljas undab suurlinn ja – kilkamine, mida l?bi ??rikorteri seinte kuuldub, kilkamine ja sinna vahele k?lav manitsev h??l – need k?lavad teise mehe korterist. Teise mehe korterist, kes kord, kui ta minu kombel vana mees on, enesest v?ib ?elda: «Ma olin inimene inimestega!»

No jaa, mina olin ju ka inimene. Aga miks siis keegi mulle varem ei ?telnud, et «haridus ilma varanduseta on ?nnetus» ja et need ajad m??da olid, kus n?ndanimetatud haritud inimese n?udeid elu vastu elu ilma suurte v?itlusteta t?itis. N??d – hakkavad kodus, isatalus noorema venna p?lvede ?mber pehmed, paitajad lapsek?ed ja – tema p?lvekontides ei ole jooksjat. Ja mina olen haritud inimene, elan ?hukeste seintega ??rikorteris, v?ljas akna all on mul valge maja (muidugi m?ista mitte minu oma), ei rohelist oksa ega h?rmatanud aiateivastki, ja – toas kummuti nurgas on mul k?garasse kuivanud, kahek?mne aasta eest t?isnutetud narts – ja naist ja lapsi ei j?uaks ma toita, kui mul neid oleks!

J?lle sa naerad! Kuid mina ?tlen sulle, neid nartse oli kaks, see teine, millele minu nimet?hed nurga sisse olid tikitud, selle oli omal ajal ?mmardaja vastu minu tahtmist puhtaks pesnud ja tulipalava triikrauaga ?le triikinud. Ta on ammugi valgeks paberiks muutunud; v?ib olla, on keegi tema peale uudisjutte v?i koguni uneta ??de unen?gusid kirjutanud – mis mina tean.

?ksainus kuuldud s?na veab kirju kanga pilte enese j?rele. Eile seisis see s?na ajalehes «Linda», kellegi E. kirjutatud jutukeses «Teise asja talitusel». Ega see jutukene n??d ise kuigi t?htis ei ole, ta on sedasama v?rki, nagu meie k?ikide uudisjuttude kirjutajate katsekakud. Aga kolm s?na k?lasid jutukesest minu k?rva ja j?id sinna peatuma: «Badepar