T??tsid

August Kitzberg

August Kitzbergi 1921. aastal ilmunud jutustus.

August Kitzberg

T??tsid

PROLOOG

– —

«Eesti vaprad vanemad m?elt vaikselt vaatavad, peas on neil elukroonid, v?idulaulud nende suus …»

N?nda laulik.

V?ga ilus, vaimustav, tr??stiv ehk ka, aga —

Meie vaprad vanemad, eestv?tjad, juhid, pea jagu pikemad teiste seast, meie v?rstide sugu ja aadliseisus kas ei p?randunud nende verest ja vahvusest midagi edasi, ei ulatanud meie p?evini? Voolaski nende eneste veri ja rammutas maapinda, kas ei j??nud sugu ega v?sukest, lapsi ja lastelapsi j?rele, kelles end taltsutamata vabadusetung edasi oleks p?rinud, et nagu tuluke tuha alt siin ja seal j?lle kord l?kkele l??a …? Kas ei midagi selle sarnast?

Oo jaa, lugege ajalugu. Lugege sedasama natukest, mis mitte meie ise, mis – teadagi – teised meist ?les on t?hendanud. Lugege ridade vahelt. Ridades enestes teie meist muidugi midagi ei leia.

Aga uuem, veel uuem ajalugu, mida sugugi pole kirjutatud, kui k?tte j?udis aeg, kus «imelikult k?ndis tasa ?ks muistne jutt veel ?le maa, kuis enne prii see rahvas olnud, kord …»

Kas maapinnast, kust iga aasta uued lilled ?les t?rkavad, kas ei t?usnud sealt muud kui «verelilled ?itsema»? Kas ei t?usnud verega v?etatud mullast midagi toiduna ?les selle ise?raliku s?nniku algomadustest, uutele p?lvedele uut tuld, uut julgust andes? Kas ei midagi meie p?evini?

Kes teab.

Oli peremehe laudas h?rg, suur ja tugev. K?nnapute, kaelasoonte ja sarvejuurikate poolest oleks see kahe k?nnih?rja t?? ?ra teha v?inud. Aga ta ei tahtnud – oli taltsutamata. Kui ta pead raputas, raputas ta ikke kaelast, kelle peale ta vihane oli, sellele heitis ta sarved makku.

On niisuguseid h?rgi.

Mis niisugustega teha?

Raudr?ngas ninas??rmetest l?bi ja – kahe l?ja otsa. Ja kui see ei aita, nuga. Niisuguseid loomi ei v?i tarvitada.

Nii on taltsutamata h?rgade asi ja sellep?rast leiame ainult taltsaid h?rgi.

«Tee t??d ja palu jumalat …» ?tles n?nda Luterus ise v?i on teised selle tema katekismusesse tsurknud?

?eldakse: «Tee t??d ja palu jumalat», – see maksta k?igepealt orjade kohta.

Kuid Peterburis leidub k?llalt Kaukaasia, Poola, Mingreelia – ja jumal teab kust veel p?rit v?rstisid v?ga madalatel kohtadel. ?hes meie maakonnalinnas elutses m?ne aja eest ametikoha teenrina v?ike kuivetanud mehike, kes t?nulik oli, kui temale kasuka selga aitamise eest k?mme tenga jootraha andsid. Aga tal olid kindlad paberid ette n?idata oma – v?rstliku seisuse ?le.

Meie v?rstidel papreid ei olnud. Kes aus, vahva, ?iglane ja hea, see oli v?rst, vanem ja juhtija. Ei ole uskuda, et ei kuskil meie suguv?sade soontes enam tilkagi vanade v?rstide ja vanemate verd ei voolaks. K?ige mahamaterdamise t?ttu – seda ei v?i uskuda.

Aga taltsaks on tehtud nende sugu. Neid ei tunne enam suure parma seast ?ra. Keegi ei ole ka t?helepanu nende peale heitnud, neid teiste hulgast ?ra tunda katsunud.

Ja v?itjad? Kus on nende kangelased? Kas p?rast Plettenberki mitte enam ainustki meest nende hulgast?

Oo jaa, m?ned Vene v?es. Veel ka m?ni, keda siis ka nalja kombel, aga naelapea pihta trehvates «Kuramaa hertsogiks» ja «Liivimaa paavstiks» h??ti.

V?he, v?he on sedagi.

Pehme elu tegi ?hed l?dvaks, r?nk elu teised vaikseks.

Kui taim oma juuri ei tarvitse maa pinnasse puurida, t??d ei tee, – asja temast ei ole. Ei tule paremat v?rdlust meelde, paremat parasiiti kui k?nnuseen, mis end maharaiutud puu mahlast elatab. V?ikesed valged ussikesed, priiskamis-elu patsillused lihas, kasvavad nad lopsakalt ?les, aga langevad siis ka kohe l?rtsi ja l?ssi.

Raske kehaline t?? j?lle ei lase vabadusem?tteid m?elda. T??st v?sinud kehas on ka vaim v?sinud ja tahab magada.

Ja unerohtu keedeti vaskkateldes igas m?isas. Kus k?ngas, seal k?rts.

Kiitsakad k?ik, sagedasti vigased, ?he v?i teise, ihu v?i vaimu niserdusega on enamasti ?hed – tervemad k?ll, aga vaiksed, kartlikud, t??tegijad ja jumalapalujad on teised.

Esimene peat?kk.

T??TSIDE M?IS

«Ai Ants oli v?ike saunamees …»

    (Rahvalaul.)