Klamanni emanda kosilased
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1887. aastal kirjutatud naljajutt.
Eduard Vilde
Klamanni emanda kosilased
KLAMANNI-EMANDA KOSILASED
1
Emand Klamanni leina-aasta oli t?na l?pule j?udnud – t?htis p?ev noorele, elur??msale lesele. Maha seljast must kleit, maha must k?bar musta looriga! Kadugu leinakortsud n?ost, ilusad huuled tilkugu kurbuse asemel j?lle r??must!
Ja emand Klamann seisis peegli ees ja naeratas. Helkjas lillekirju kleit, mille ta oli selga pannud, valge tanu, mille ta oli p?he pannud, ning punane roos rinnas – oh, kuis oli see k?ik palju kaunim kui k?ik see igavene must!
Koputati ukse pihta, ?sna tasakesi, ?sna argselt. „Sisse!”
Ja sisse astus aeglaselt ja ettevaatlikult – esimene kosilane. Ta oli vanaldane mees t?sise, alandliku n?oga, punakate juuste ja punase kikkhabemega. Juuksed ja habe olid mingi ?liga nii ohtrasti niisutatud, et karvadel piisad otsas rippusid. K?laline kummardas peaaegu maani ja sosistas magusasti: „Tere hommikut, Klamanni-proua!”
„Tere hommikut, kirjutajah?rra, tere hommikut, isand M?tus!” h??dis noor lesk heatujuliselt. „V?tke aga istet ja k?nelge, Mis asja p?rast teie mind j?lle kord vaatama tulite.”
Isand M?tus kobis kohmetult tooli juurde, mille poole emand k?ega oli n?idanud, istus k?ige viimase nurgakese peale, vahtis h?belikult k?bara sisse, mida ta k?es hoidis, ja algas tasase, kaebliku h??lega:
„Austatud ja armastatud emand! Ma k?isin viie n?dala eest siin vaatamas, aga teie leina-aasta ei olnud veel m??da. Kui ma kolme n?dala eest k?isin, ei olnud ta ka veel m??da. Kahe n?dala eest k?isin ka siin, aga siis ei olnud teid kodus. Mineval n?dalal oli teie uks lukus. T?na tulin j?lle kuulama, kas teile ?nne tohin soovida. Ma oleksin ?leeila ja eila ka tulnud, aga ma olen loomu poolest tagasihoidlik ja taktiline ega julge naisterahvast nii sagedasti k?ia t?litamas. T?na ei v?inud ma aga tulemata j??da, sest mulle tuli selgesti meelde, et teie ?nnis mees just t?na aasta eest silmad kinni pani. K?llap siis t?na ka teie leina-aasta m??da on, ja ma tulin teile seks ?nne soovima. Jah, seda ma tulin.”
„Teil on ?igus,” kostis Klamanni-emand, „just t?na on minu leina-aasta ?mber. Teie n?ete ka, et mul juba teised riidedki seljas. T?nan teid ?nnesoovi eest. Aga kas teil veel midagi mulle oli k?nelda?”
„Veel midagi?” sosistas k?laline, h?belikult m?rga habet silitades. „Hm jaa! Teie teate, emand, et ma ?llevabriku raamatupidaja olen ja kaheksak?mmend rubla kuus palka saan. Ka teate, et minu abikaasa kahe aasta eest suri ja et ma teist abikaasat veel ei ole v?tnud. L?puks teate ehk peale selle, et ma k?igiti korralik ja hea s?damega mees olen ja mitte vanem kui nelik?mmend ?heksa aastat ja seitse kuud. Lapsi ei ole mul enam kui neli ja needki k?ik viisakad ja taltsad.”
„Seda tean k?ik,” vastas emand Klamann. „Niisamuti teate aga j?lle teie, et mina olen kaksk?mmend kaheksa aastat kolm kuud neliteistk?mmend p?eva vana ja et mul on siin Tartus kahekordne maja, suur pood ja Pihkva pangas kaksteistk?mmend tuhat rubla sulakapitali. Ka on teil teada, et mul ainustki last ei ole. Siis teate veel, et ma r??msa, elumaia loomuga naine olen ja et ma alles t?na, alles praegu leinariided kappi panin. Seda k?ik teate ometi, eks?”
„K?ike vahest mitte, igatahes aga s?nnime siis ju v?ga h?sti kokku,” j?reldas kosilane r??muv?rinaga ja t?usis ?les. „Teie teate, emand, kuidas minuga lugu on, see t?hendab, teie teate, misp?rast ma t?nagi teie juurde tulin –”
„Eks ma pea juba teadma,” t?hendas noor lesk igavledes. „Aga t?na on mul liig v?he aega sellest teiega edasi k?nelda. Kas teate, armas isand M?tus: Tuleval p?hap?eval on minu nimep?ev; ma olen n?uks v?tnud seks p?evaks k?ik need h?rrad, kes nii p?nevil minu leina-aasta l?ppu ootasid, endale k?lalisteks kutsuda. Tulge ka teie. Siis k?neleme asjast edasi. Kell seitse ?htul.”
Isand M?tus tegi ?sna haleda n?o, ei r??kinud aga emandale vastu, vaid kummardas maani ja sosistas: „Ma tulen!” Siis sammus aeglaselt ja aulikult uksest.
Vaevalt oli pool tundi m??da l?inud, kui emandale uus k?laline tuli. Hiiglapikk, kooljak?hnetu