Pill pinu taga, toru toa taga
Eduard Vilde
Eduard Vilde 1888. aastal kirjutatud naljajutt.
Eduard Vilde
Pill pinu taga, toru toa taga
PILL PINU TAGA, TORU TOA TAGA
See oli just p?ev enne j?ulu-laup?eva, kui kaupmees Jakob Kand oma ?mma ja noore naisega t?lli l?ks. Seletamine, misp?rast riid t?usis, ei tooks lugejale mingit kasu. Iga?ks, kellel ?mm on, teab, et sellega iga v?imaliku ja iga v?imatu, iga t?hise ja iga t?htsa, iga p?hjuse ja iga mittep?hjuse p?rast pahandus v?ib tulla. ?mmaga l?hed riidu, kui sa naist hommikul ei tereta, ja l?hed riidu, kui sa teda liig palju musutad; ?mmaga tuleb t?li, kui sa vara ?les t?used, ja temaga t?useb t?li, kui sa liig kauaks magama j??d. ?mmal ei ole riiu norimiseks iialgi p?hjuste puudust. Ja ?mm on kaval s?japidaja: ta ei s?di ?ksinda, ta v?tab enesele k?ige kardetavama liitlase – see on ta t?tar. ?mma k?ne- ja veenmis-osavus selles suhtes on nii suur, et t?tar sellele harvasti vastu suudab panna. Ja siis on m?lemad ?nnetu mehe „silmil”.
Just n?nda oli lugu isand Kannagi majas. T?li t?usis – kust, see j?i m?lemale parteile segaseks nagu m?ne Euroopa s?ja hakatus. V?hemasti tundis Jakob enese s??ta olevat kui s?ndinud lapse, kuna aga ?mm ja naine, ise?ranis ?mm, teda mustemaks p??dsid m??rida, kui k?ige tahmasem sarviline v?ib olla, kes kivis?tega patuste keetmise katlaid k?tab. Aga just see, et isand Kand enda seekord nii ?igena tundis, andis talle vastupanekuks rohkem j?udu kui muidu ja ?rritas teda t?sisele vihale, nii et j?releandmisest juttugi ei v?inud olla. Tema visadus, millega vastased v?he olid harjunud, ajas siis ka riiu v?ga pahale p?nevusele, sest j?ulu-laup?eva hommikul, mil t?li uut hoogu oli v?tnud, seletas ?mm viimaks majesteetliku k?rguse ja k?rkusega:
„Siia majasse ei v?i mina kauemini j??da!”
Isand Kand pani r??mu p?rast k?ed risti ja sosistas taeva poole:
„Jumal t?natud!”
,,Soo, v?i jumal t?natud!” kriiskas ?mm. „Sa tahtsid minust siis juba ammugi lahti saada; sa n?eksid heameelega, et ma juba mullap?ues oleksin?”
Isand Kand ei kostnud, aga tema palvetav pilk kostis seda selgemini: jah!
„Sa oleksid mu vist juba ammugi ?ra nokitsenud, kui sul seks mahti oleks olnud – mis?”
Ka n??d ei vastanud v?imees, aga ta nokutas pooltahtmata pead:
„Hirmus, hirmus! Ma n?en, aeg on k?es, et ma p?genen.”
Jakob nokutas elavamalt pead.
„Aga mitte ?ksi ei l?he ma,” sisistas emand Kask, „seda ?ra m?tlegi! Luise tuleb minuga! Oma t?tart ei j?ta ma pooleks p?evakski enam siia koledasse majasse niisuguse metsalise k??si! Luise, sa tuled minuga, eks, mu armas t?tar?”
„Jah, ma tulen!” nuuksus noorik.
„Kuuled, ta tuleb minuga!” karjus ?mm v?idur??mul. Oli ta ju oma k?ige k?vema trumbi v?lja m?nginud, sest isand Kand armastas oma noort naist ja temast just j?ulu-laup?eva ?htul ilma olla, see m?te pidi nagu kahe teraga m??k talle s?damesse l??ma.
Aga v?imehe visadusel ei n?inud t?na piiri olevat. Ta kostis kuivalt ja rahulikult:
„V?ga hea. S?itke aga siis kas v?i Ameerikasse.”
„Ka oma naisest tahab ta lahti saada!” kisendas emand k?si ringutades. „Kas on sihukest v?llarooga enne n?htud!”
„Jaa,” kosteti talle, „ma tahan m?rglitegijaist lahti saada, sest ma armastan rahu. Ise?ranis j?ulu-laup?eva ?htul.”
„See on ilmkuulmata, see on p?rgulik kangekaelsus,” l?rmitses vanamoor. „Oma naise tahab ta p?hal ?htul ?ra lasta minna, oma naise, kellega ta altari ees abielusse astunud!”
„Jaa,” vastas kaupmees, „just sellesama.”
„Ja see on sinu viimane s?na? Sa lased oma naise minna ja minu ka – minu ka?”
„Jaa, jaa – ja sinu ka!”
„Ja sa ei palu meilt oma s??d mitte andeks, oma naiselt ja minult?”
„Mitte!”
„No n??d langegu taevas kokku! Luise, k?si sina temalt veel kord, kas ta meilt andeks ei taha paluda ja meid t?esti laseb minna!”
Luise k?sis.
Isand Kand, riiust juba t?dinud, andis n??d juba m?riseva vastuse:
„Jaa, jaa, jaa! Ma lasen teid minna, nagu te ise tahate, ja ei palu teilt mitte andeks, sest mul ei ole midagi andeks paluda. S?itke jumala nimel, kuhu ise soovite!”
Sellega ol