Tuim rahvas

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1915. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Tuim rahvas

Algus

Tee ??res kasvavate harvaoksaliste remmelgate v?risevad varjud venisid j?rjest pikemaks. Nagu kuri iha inimese s?damesse poeb, raasukehaaval enesele seal ruumi v?ites, nii pikenevad ?htused varjud vahetpidamata, kuni nad viimaks saja s?lla laiuselt tee ??res sooheinamaad katavad. ?hk on selge ja kaugelt v?hmalt paistavad k?ikuvad kasteheinak?rred, kuna v?hma k?rval oleva muda laukal hall udukogu liikumata lamab.

Midagi mustas eemal tee peal ja l?hemale j?udes n?gime, et see hobune raske palgikoormaga oli, kuna mees n?utult selle k?rval seisis.

See oli lahja, n?rga kondiga mehike, kelle kortsulist k?rgete p?sekontidega n?gu h?re valge habe kattis. Tal oli must viltk?bar peas, mis vististi kellegi linlase oma olnud ja m?nesugusel ise?ralikul teel tema omaks saanud.

“Noh, mis viga?”

“Ega ole viga midagi,” ?tles ta, ainiti oma vankrit vaadates, “aga eks see v?ru tulnud r?ugu titsi pealt ?ra. Tahtsin teist tagasi l??a.”

Ta v?ttis kivi, l?kkas ?laga rasket koormat, aga mehe ?huke ?lg ei suutnud seda liigutada.

“Oota, meie aitame veidi.”

L?kkasime, palgid kerkisid ja ta tagus v?ru r?ugu toele peale.

“Olge terveks, olge terveks, n??d pole midagi. Las hobune s??b veidi aega, siis l?hen j?lle edasi.”

Ta oli v?ikesele lahjale hallile kahlu sooheinu ette visanud, loom s?i ahnelt viletsat heinapuru.

Imestama pidi seda pisukest looma selle raske koorma ees. Tee oli s?gav, roopaline ja auklik.

“Oled aga isegi tugeva koorma peale pannud!”

“Mis teha, ei tule v?hemaga v?lja. Saad selle rubla; tasu ju vankri l?hkumist ?ra. On siis siin tee.”