Vana p?ss

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1917. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Vana p?ss

Algus

See lasus juba mitu aastat kogu ?mbruse peal raske needmisena. Kui s?gisel ??d pikaks ja pimedaks l?ksid, kui p?evalgi kogu ilm m?ssus halli, raskelt l?bipaistvasse uttu, kui teed poriseks muutis alaliselt sadav tihe vihm ja k?ik j?ljed ?le ujutas, siis tekkisid sagedased vargused. Inimesed ostsid aitadele uued tugevad lukud, peeti suured ?uekoerad ja joosti iga kahtlust?ratavat kahku kuuldes v?lja vaatama, aga vargusi tuli siiski ette. Kes seda j?uab ?les lugeda, mis ?ra viidi, seal v?is olla toiduaineid, riidekangaid, sepat??riistu. Aga seda j?udis ikkagi ?ra kannatada, kui oleks j?etud rahule hobused.

Aga just hobusevargus andis siinsele ?mbrusele omalaadilise kuulsuse, sest ei j?udnud looma vainul varaste eest kaitsta ei tugev kett ega tallis rautatud uksed.

Aeti j?lgi taga, tehti protokoll, aga igakord j?i loom kadunuks. Vahel v?is j?lgi m??da minna kuni n?mmiku serval oleva talitaja kohani. Aga sealt jooksis teise kihelkonda viiv tee m??da k?va karet, k?is palust l?bi, ja iseenesestki m?ista, et n??d k?est kadusid igasugused j?ljed.

K?ige rohkem kurvastasid need inetud lood talitajat, kellele inimesed l?ksid kaebama oma h?da. Tema valvas valla hea k?ek?igu j?rele, temale tunnistati usaldust kolmandat puhku ametisse valimisega ja tema n?gi vististi ka k?ige rohkem vaeva selle nurjatuse vastu v?itlemisel.

Kui ta k?ll ei suutnud varastatud asju k?tte tuua, andis ta ometi neile, kes ?sna vaesed olid, omapoolt veidi toetust, ja eks see olnud ka midagi.

V?ib olla, et sellel armastusel veel suurem t?hendus oli kui annil.

Olgugi et otsimine siiamaale veel ?htki hobust k?tte ei olnud toonud, tehti sellega igakord uuesti katset. ?nnetu astus talitaja poole ja jutustas k?ik ?ra v?ga peenelt ja karvapealselt, kuidas see lugu oli s?ndinud.

“Kas teate, p?ris h?bi teiste inimeste ees,” k?neles talitaja. “Ma olen siia-sinna m?telnud, olen katsunud peenelt ja ettevaatlikult j?rele kuulata, aga t?epoolest, midagi ei tule sellest v?lja. Ah teie arvate siis kindlasti, et seegi kord hobune on siiapoole toodud?”

“See on k?ll n?nda. Tal oli ?hel jalal murdunud raud. J?lgi v?is selgesti tunda. Seljandiku liivasel teel olid need n?htavad. N?mmikule j?udes kadusid j?ljed.”

“V?ib-olla l?ks L?pa k?la poole.”

“Aga siinpool teeharu olid ?hes kohas j?ljed n?ha.”

“V?i nii? Imelik! Siit l?heb tee Viiratsisse. Aga ?sna meie v?lja tagant l?bi. Kas seal ka j?lgi oli?”

“Ei. Seal on k?va kare. Sinna ei j?? mingit j?lge j?rele. Edasi tuleb m?nnik, ka sealt ei saa aru.”

Talitaja j?i s?gavasti m?tlema.

“See on imelik, kaob kui maa alla. Aga hea k?ll, ma teen, mis v?imalik. Aga sul on ometi janu? Meil on v?rske ?lu.”

V?rske, kobrutav ?lu ja tr??st m?jusid niikaugele, et inimese nukker tuju n?drenes ja julgustamise l?bi lootus s?dames v?imsalt t?stis pead. Lahkudes surus see tubli mees veel s?damlikult k?tt, vaatas ainiti silma ja ?tles:

“Sa said suure kahju?”

“Taevas – ma ei tea, mis peale hakata. J?udu ei jatku uue hobuse ostmiseks ja ?hega ma kuidagi l?bi ei saa.”

Siis pistis ta k?e tasku, v?ttis sealt rahakoti, ja viierublalist h?dalisele pihku surudes lausus ta:

“See ei ole ju suur abi, aga j?tkub veidike ostmisekuludeks.”

Ja see headus ja s?damlikkus m?jusid nii, nagu ei olekski hobust varastatud.

P?rast otsiti, aeti taga ja l?puks tehti ?lemuse jaoks protokoll. Viimane luges selle l?bi, vihastas ja viskas siis s?damet?iega teiste hulka, kuhu ta ka j?igi.

Metstaguse k?last kolm versta eemal, seal, kus seljandik kangekaelselt sohu tungib, oli V?hma Jaagu vabadikumaja.

Juba Jaagu isa oli siin oma eluaja ?les kaapinud rebaseliiva kanarbiku alt, poeg oli seda jatkanud, aga pisukene oli siiski see samm, mis oli suudetud astuda selle pika aja v?ltel. Seesama vilets eluhoone, mis kiiremalt oskas laguneda, kui teda j?uti parandada, ja need p?llulapikesed kivikangrute vahel olid visad venima laiemaks ja pikemaks. Kevadet algas Jaak ikka uue usu ja lootusega,