Viljavihud

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1920. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Viljavihud

Algus

Juba viiendat p?eva viibisime s??mata, joomata ja magamata taganemise teel. Elu alalhoidmise m?te t?itis meid ja andis ka ikka uuesti rammu j?upingutamiseks. Meid oli vallanud hullumeelne hirm, meil oli arusaamine, et p?geneme hukatuse eest, mida keegi ei jaksa kinni hoida ja mis viimakski, j?udes meile j?rele, matab meid enese alla. Siin ei suudetud mitte midagi m?telda, otsustada, ei suudetud v?lja arvata abin?usid, millega oleks v?hegi v?imalik kergendada meeleheitele ajavaid tunde. S?jameeste hulk oli muutunud igasuguse korra kaotanud pelgurite karjaks, keda pani v?risema kas v?i tee ??rest p??sast ?leskargav j?nes. Ka k?ige julgemad meie hulgast m?tlesid hirmuga: “Kui n??d meid kohtaks k?ige v?iksemgi vastase salk, siis v?iksid nad tappa niikaua, kui v?siksid. Ei ole j?udu, mis suudaks meis t?sta vastupaneku vaimu.”

Nii kaugele kui silm iganes ulatus, paistsid p?genejate v?gede hulgad. Tuul keerutas ?les halle tolmupilvi ja nendes vehkisid edasi, nagu pehmes, l?mmatamapanevas vahus, s?jav?e voorid. Lahjad, j?uetud ja ?leni urmsed hobused t?mbasid valjude piitsal??kide sunnitusel viimse j?uga raskeid vankreid. Nende seljad, k?ljed ja puusad olid t?is s?gavaid vermeid, kust nirises alaliselt verd. See pahtus ruttu k?lgedel, seganes tolmuga ja n??d n?is, nagu oleks seotud nende ?mber j?medad n??rid. Kui keegi hobustest maha langes aisade vahel, siis l?igati rihmad katki ja l?kati loom kraavi. Siin ja seal leidus veel halastaja s?da – see jooksis juurde ja laskis loomal peast l?bi revolvrikuuli.