Vilkuv leek

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1915. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Vilkuv leek

Algus

Hilisel s?gise?htul p?genesin metsast l?biviivalt k?veralt jalgrajalt pealetuleva pimeduse eest Seljaku vabadiku juurde. M?tlesin laanest l?bi j?uda, aga puude taga varitsev pimedus piiras mind ruttu ?mber, laskis mu silmade ette katte, nii et ma enda ees looklevat jalgradagi ei n?inud. Edasi ma enam ei s?andanud minnagi ja p??rasin tuttavasse sauna.

Sinna j?udes hakkas ka valjusti vihma sadama, nii et mul ka ??maja otsimise p?rast kahetseda ei olnudki.

Vabadikumaja oli k?las eemal seljandikul ja teda piiras igast k?ljest paks mets. Suvel v?is seal ju l?buski olla elada, aga n??d hilisel s?gisel lomutas v?ike maja ?ksikuna ja mahaj?etuna metsaparda varjul, nagu oleks ta siia peitu otsides vaenlase eest p?genenud. Paksu metsa pardas oli ju s?gisel ka p?evalgi pime, aga n??d ??sel, kus vesised pilved pikkade puude latvadesse puutusid, ei n?inud ka k?ige terasem silmgi maja.

Minu soovi kuuldes r??mustas peremees selle ?le. Seljandiku rahvas on sel ajal kogu ilmast eraldatud, sest p?hjatut ja porist teed kartes l?katakse ka h?dalisemadki talitused igatsusega oodatava reetee ajaks. Kui s?gisene vihm ja pimedus metsa, sood, j?rved, isegi lagedad p?llud ja k?lad enese alla matab, siis ei taha ka keegi viletsat teed m??da Seljandikule minna.

Soojas toas istudes on m?nus kuulda, kuidas vihm v?ljas n?rgenedes ja k?venedes sajab. Vastu aknaruutu surub pigimust pimedus. Seal j??b korraga vaikseks, aga varsti kuuled iilisid uuesti kiirel s?idul l?bi metsade tulevat, sihvakaid kuuski nagu k?rkjaid painutades ja kogu maad ja taevast pehme kohinaga t?ites. Uuesti heidab iil j?medat vihma vastu seina ja vastu hiilgav-musti ruutusid. Piisad jooksevad m??da klaasi alla nagu pisarad selle inimese p?skedel, kelle s?da on katki murtud.

Niisugused s?gise??d on rahva huvitavamate luulelugude s?ndimise silmapilgud. Kohutavad juhtumised hiilivad sel ajal kergesti tuppa, peavad seal inimeste hinged elevuses ja poevad isegi laste voodisse, nende s?dameid rahutule tuksumisele surudes.

Kui tuli kustub, vajub talumaja pimeduse voogudesse ja vaimud peavad ta ?mber oma l?butantsu.

Meie istusime peremehega laua ??res. Ta jutustas mulle mitmetest kohtadest, millele aeg saladuser??d ?mber on t?mmanud ja milledest m??da minnes, niipea kui pimedus alla langenud, julgegi mehe s?da tuksuma l??b ja jalakand kergesti kerkib. Ta on ise niisuguseid lugusid l?bi elanud, aga tema ei tea neid t?nagi m?ista ja ei ole ilmaski neid p??dnudki m?ista, sest nende p?hjused seisavad seal, kuhu inimene ei ulatu n?gema.