V?llamehikesed

Friedrich Reinhold Kreutzwald

"Eesti rahva ennemuistsete juttude" hulka kuuluv jutustus.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

V?llamehikesed

Algus

?ks kiriku?petaja otsis juba m?nda aega endale sulast, kes muude toimetuste k?rval ka selle talituse enese peale pidi v?tma, et ta igal kesk??l kirikukella helistas. K?ll olid juba mitu osalt v?ga k?lblikku meest endid teenistusse tinginud, aga niipea kui nad ?ist kellahelistamist l?ksid toimetama, olid nad ?kitselt kui maa alla kadunud; ei kuuldud seal kellak?lksu ega saadud kellal??jat enam n?ha. Ehk k?ll kiriku?petaja asja v?ga saladuses pidas, siiski sai hulga inimeste ?kiline kadumine aegam??da teatavaks, misp?rast keegi enam ta juures ei tahtnud teenida.

Mida enam asjalugu tuttavaks t?usis, seda rohkem vangutas rahvas kahevahel m?ttes pead. Ka ei leitud kurjade keelte puudust, kes jutustasid, et kiriku?petaja ise sulaste eluk?gistaja olevat. Papp oli h?dap?rast palga kolmev?rra k?rgemaks t?stnud ja pealegi veel iga p?ev head s??ki lubanud. Mitu kuud oli igal p?hap?eval p?rast jutlust kantsli pealt maha pajatatud: „Mul on k?lblikku sulast tarvis, kellele rohket palka, priskesti s??a anda ja korralikku ?lespidamist luban, jne.“, aga ikka j?i kuulutamine asjatuks.

Seal tuli ?hel p?eval Kaval-Ants ennast pakkuma, kes l?hikese aja eest ?ht ihnust peremeest oli teeninud ja kanget n?lga kannatanud: seep?rast t?mbas igap?evane lubatud hea s??k teda papi poole. Ta tahtis sedamaid uude teenistusse astuda.

„Hea k?ll, mu poeg,“ ?tles kiriku?petaja: „Kui sul julgust ja usaldust jumala vastu ei puudu, v?id sa juba t?na ??sel oma katset?ki kellaga ette v?tta. Homme tahame siis teenistuse kaupa kinnitada.“

Ants leppis sellega, l?ks peretuppa ja ei teinud uue ameti p?rast endale muret.

Kiriku?petaja oli ?ks ihnuskael. Pererahva rohke s??mine tegi talle meelepahandust: seep?rast l?ks ta enamasti s??gi ajal peretuppa, lootes, et inimesed tema silma all v?hem julged v?iksid olla s??mas. Ta noomis peret s??ma vahele sagedasti keelekastet v?tma, arvates, et kui kellelgi palju vedelat k?hus on, siis on tal v?hem ruumi leiva ja serve tarvis. Aga Ants oli kavalam kui ta isand: seep?rast t?hjendas ta ?he hingega joogikapa t?hjaks, ?eldes: „See teeb s??gile kahev?rra ruumi.“ Kiriku?petaja arvas kuuldud jutu t?eks ega l?inud sellest p?evast peale iial enam rahvast joomisele meelitama. Aga Ants naeris salamahti, et kelmust?kk korda oli l?inud.

Umbarvates tund aega enne kesk??d l?ks Ants kirikusse. Ta leidis kiriku seestpoolt valgustatud ja pani natuke imeks, kui ta sisse astudes hulga rahvast ees leidis, keda palved siia ei olnud kogunud. Inimesed istusid ?he pika laua ?mber ja m?ngisid kaarte. Ants ei tundnud kartust, v?i kui tal ka pisut kartusetunnet oli, ei lasknud ta tarkuse p?rast sellest midagi v?lja paista. Ta l?ks julgesti laua juurde ja istus kaardim?ngijate seltsi. ?ks neist oli teda t?hele pannud ja k?sis: „Vennike, mis sul siin otsimist on?“ Ants vahtis suurte silmadega t?kk aega tema otsa ja ?tles siis naeratades: „Sina, ninatark, peaksid parem suu kinni sulgema. Kui kellelgi siin k?simise ?igust on, siis arvan, et mina seesinane k?sija olen. Kui mina oma ?igust ei tarvita, siis oleks teist vist k?ige targem oma edev suu kinni sulgeda.“

Selle peale v?ttis Ants kaardid k?tte ja m?ngis tundmata meestega, kui oleksid nad ta paremad s?brad olnud. Tal oli hea ?nn – iga sissepandud raha tuli kahev?rra tagasi, misl?bi m?ne teise m?ngija taskud p?hjani said v?lja t?hjendatud.

N??d kuuldi ?he kuke laulu; kesk?? v?is parajasti k?es olla. Seal kustutati ?kitselt k??nlad ?ra ja silmapilk olid m?ngijad laua ja pinkidega ?heskoos ?ra kadunud. Ants pidi pimedas kirikus t?kk aega k?sikaudu teed otsima, kuni viimaks kirikutorni trepi leidis.

Kui ta esimesest trepist sai ?les roninud, leidis ta viimasel trepiastmel ?he v?ikese mehikese istuvat, kel pea otsas puudus.

„Hohoo, pisukene! Mis sul siin otsimist on?“ k?sis Ants, ja andis talle vastust ootamata nii valusasti jalakannaga kuklasse, et peata mehike m??da pikka treppi alla ve