Janu
Teet Kallas
Romaani tegevus hargneb 80-ndatel ?hes v?ljam?eldud linnas s??rases linnaosas, mille sarnaseid on kogu maailmas sadade kaupa ?les kerkinud. Suvine leitsak ja kuivad kraanid on sobiv keskkond lahkamaks kesmises korrusmajas elava keskealise mehe elu ja ps?hholoogiat ning avastamaks kes on su naabrid, mida nad m?tlevad, mis elu elavad.
Teet Kallas
Janu
Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
On ainult hetk, milles viibime praegu.
A. Alliksaar
1
Ma seisin esikus peegli ees ja tegin grimasse.
Oli juulikuu, reede – oli ?htupoolik. Kellaaeg v?is olla umbes seitse, aga viimati ka rohkem, nii ?ratuskell kui ka k?ekell olid millegip?rast seisma j??nud, mu ajataju pole eriti tugev, kipun krooniliselt ?lehindama mulle eraldatud minutite, tundide, n?dalate, aastate kestust ning v?imalusi ja j??n seet?ttu alal?pmata piinlikku olukorda, ikka olen ma millegagi hiljaks j??nud, ikka olen kuhugi hilinenud, mul on sel tasandil tekkinud isegi m?ned pisikesed, ent k?llalt alandavad kompleksid, k?igele lisaks olen ma – seda ise?ranis varasemas nooruses – saanud selle puuduj??gi (vea? veidruse?) t?ttu k?llalt tihti endast k?rgemal seisvate inimeste poolt (vanemad, pedagoogid, paar t?drukut, ?ppej?ud, bussijuhid, t?navamiilitsad, abikaasa) ?sna j?medalt v?tta, mis parata; niisiis, kell v?is olla seitsme ringis.
Mu kahetoalises korteris oli v?ga vaikne, vaiksem kui kunagi varem selles elatud kolme aasta jooksul, see oli ebamugav ja vist ka halemeelne vaikus. Aga ?kki koguni pahaendeline? Vaikus valvas toanurkades, vaikus seisis kardinate varjus, vaikus puudutas mind oma jahedate s?rmedega pimedas vannitoas, ainult k??gis ja tualettruumis polnud ta suutnud ennast p?ris l?plikult sisse seada, ?hes suristas aeg-ajalt k?lmkapp, teises kahises ja turtsus torustik, aga needki helid tundusid mu k?rvadele tavalisest tasemad, need helid, need m?rad olid ebav?rdses v?itluses v?imuka ja sentimentaalse vaikusega alla andmas, jah, eriti torustiku korinas n?is kuulduvat midagi kapituleeruvat.
Nii oli kestnud n?dalap?evad, nii pidi kestma veel ?le kahe n?dala, aga v?ib-olla enamgi, k?ik s?ltus asjaoludest. Mu naine oli j?rgusportlane kabes, talle oli ootamatult avanenud v?imalus s?ita ?hele ametkondlikule turniirile Musta mere ??rde (keegi Gerda Domingo, mu naise ?hingukaaslane sel vaiksel umbsel alal, samuti j?rgusportlane, ainult m?rksa staazikam, oli oma kauges kodulinnas ootamatult auto alla j??nud, midagi murdnud v?i p?rutanud ja lamas n??d kabeturniiri asemel haiglas – loomulikult olnuks mu naisest rumal s?itmata j?tta). Kui nii v?tta, oli see tema jaoks suur asi, suur tunnustus – m?ngida kabet v?ljaspool meie linna ja pealegi veel nii kaugel. Meie t?tar oli aga siit enam kui saja kilomeetri kaugusel pioneerilaagris. Ma olin korteris ?ksi, tegin esikus peegli ees grimasse ja kuulatasin h?marat vaikust.
Seintest ja p?randast imbusid minuni harvad ja katkendlikud avaldused teistest eludest, teistest olemistest, teistest v?imalustest. Kusagilt altpoolt, kas viiendalt v?i neljandalt korruslet (elan ise viimasel, kuuendal korrusel) kostis kumedaid helikatkeid, mille k?rgemad l?igud sumbusid raudbetooni, minuni j?udsid vaid punktiirsed k?mavad t?uked – sedapuhku olid need t?ellohelid. Arvatavasti oli tegu teleriga, seejuures mingi v?imsama aparaadiga, mille heli kostab peaaegu stereofooniliselt. Loomulikult ei saanud ma oma oletust millegagi t?estada, aga ma olin selles ?pris kindel, ma v?isin lausa kihla vedada, et antud juhul pole tegu m?ne muu mehhaanilist m?ra tekitava instrumendiga. Tahad, veame kihla, ?tlesingi endale. Muidugi, sul on ?igus, sul on kogemusi ja vilumust, vastasin ma endale. Jah – selles korteris elades olin ?ppinud kuulatama ja m?istatama, nii m?nigi kauge ja salap?rane eluavaldus oli saanud t?lgenduse. V?rdlesin seda oma ?ksildast videvikuharrastust astronoomi tegevusega, kes mingi kauge t?he vilkumist uurides v?ib ?kskord ?telda, kas sellel taevakehal on elu v?i mitte, kas seal valitseb kuum p?rgu v?i j??aeg, k?miseb k?u v?i p?sib tolmune igivaikus. V?isin juba lahendada m?negi helim?rgi, mis oli minuni tulnu