Pelgur

Jakob M?ndmets

Jakob M?ndmetsa 1922. aastal ilmunud novell.

Jakob M?ndmets

Pelgur

Algus

See iselaadi s?dur nimega Peeter Hansing oli juba ?le poole aasta viibinud meie v?eosas. Selle aja jooksul j?uab ?lemus k?llalt oma all teenivaid s?jav?elasi tundma ?ppida. On juhtumeid, kus s?durite iseloomujooned tulevad h?sti n?htavale, kus neile p??sed ise?raliselt ligidale, nende usaldust kas suudad v?ita ehk hoopis kaotada. Inimesed muutuvad omadeks, ?hise perekonna liikmeteks ja iga kord, kui ?ks juhtub sellest perekonnast lahkuma, tunned tema j?rele kahju.

Kuid hoopis teistsugune oli lugu Peeter Hansingiga.

Ta t?itis k?ske, oli korralik s?dur, aga mitte midagi ka rohkem. Hansing ei v?tnud osa s?durite j?medapoolsetest naljadest, ei leitud teda kaardim?ngijate hulgast, ?he s?naga: Hansing oli alati ?ksip?ini.

Kuid ometi hakkasin ma viimasel ajal m?rkama, et Hansing l?heneb paarile-kolmele isikule. Nad olid tihti koos, aga silmates mind, tegid n?o, nagu oleks nende kokkusaamine ainult juhuslik.

Hansingit peeti seltsimeeste hulgas pelguriks: olgugi et seda ei v?i ?telda, nagu oleks ta k?rvale hoidnud mingisugusest k?sut?itmisest. Ta t?itis seda, mis talle ?lesandeks tehti, kuid ometi teadsid kaaslased, et ta seda teeb vastumeelselt. See kirjutati muidugi ta argliku iseloomu arvele.

Kuid see nimetus n?is teda j?tvat t?itsa ?ksk?ikseks.

Kord tabasin teda juhtumisi. Ta seisis v?sastikus, lahtine kiri k?es, kuna ta tugevasti surus parema k?ega rinna vastu. Ma n?gin ta n?ost, et ta valmis on valu p?rast kisendama.

Ma ei andnud talle ennast m?rgata, teades ja aru saades selle valu p?hjustest. Talle oli muidugi kodust kirjutatud ja see oli p?lema s??danud mehe rinnus igatsuseleegi. Mulle oli eneselegi teada, missugust valu tekitab see leek. K?ige parem, kui ta ?ksi aega ja mahti saab l?bip?lemiseks.

?htul lasksin teda kutsuda enese juurde. Ta tuli ja seisis niisama nagu ikka – ligip??sematu.

“Kuule, Hansing,” t?hendasin talle, “tule minuga p?hap?eva hommikul kella 8 ajal siinset ?mbrust vaatama.”

Ta t?hendas ?ksk?ikselt, et minu k?sku kuuleb ja l?ks.

P?hap?eva hommik oli haruldaselt ilus. Kui v?lja l?ksime, hiilgasid kastetilgad krookslehtedel ja sirtsud p?llutee ??res lasksid haruldase agarusega oma ?hetoonilist muusikat. M?ni verst v?eliinilt eemal oli suur ukraina k?la. Selle madalad, valgeks lubjatud majad valendasid uhkelt p?ikese vaatepiiril. Otse praegu ?itsma l??v h?rjapea m?lemal pool teed t?itis ?hku magusa l?hnaga. Astusime m??da peenart nagu unen?os viibides, sest nii v?ga tuletas ?mbrus kodumaad meelde ja tekitas valus?nnitavaid m?tteid.

P?ld l?ppes ja j?udsime v?sastikust l?biviivale teele.