Haruldane naise truudus
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvajutt.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Haruldane naise truudus
HARULDANE NAISE TRUUDUS
Vanal ajal elas ?ks p?hjatu rikas noor kaupmees; tal oli ?heksasada ?heksak?mmend ?heksa laeva, mis ?htepuhku kaugele v??rastele maadele kaupa vedasid ja sealt ka teist kaupa v?i selget raha peremehele j?lle tagasi t?id. Et laevu t?is tuhat saaks, sellep?rast laskis ta veel ?he uue laeva ehitada.
Kui laev valmis saanud ja praegu pukkide pealt taheti alla merde lasta, siis juhtus kogemata, et ?ks kangipuu laeva peremehe k?lge puutus ja ta p?ksid ?levalt v?rvlist kuni s??reni l?hkus. Rikkal mehel on rebenenud p?kstega palju halvem lugu kui vaesel, kelle juures niisugust asja palju t?hele ei panda; aga kuulus kaupmees pidi kartma, et inimeste silmadel muud sihti enam ei v?inud olla kui tema k?risenud p?ksid. Ta k?sis seep?rast arglikult teed ligema sikus?itja poole, kes s?ndinud viga v?iks parandada. Seal juhatati teda sadama ligidal ?hte v?ikesesse p?ikuulitsasse, kus ?ks r?tsep elavat.
V?lke n?elakuningas vaatas laiade prilliklaaside l?bi kaupmeheisanda p?ksihaavu, laskis ?pipoisil haiged p?ksid isandal maha t?mmata ja andis seniks, kuni neid kokku ?mmeldi, ?he pika laia kuue kaupmehele kehakatteks. Ja et mehel oodates aeg igavaks ei l?heks, palus r?tsep teda nii kaua teise tuppa oma t?tarde juurde minna.
Jumal oli v?ikest sikus?itjat kolme v?ga kena t?trega ?nnistanud, kellest noorem niisama jumeda n?o kui viisaka olemisega oli. P?ksata kaupmehe s?da oli sedamaid r?tsepa noorema tuikese poole vajunud ja seal veel kiiremalt s?brustanud, kui p?ksid kokku ?mmeldud said. Kui hiljemini r?tsepapoiss parandatud p?kstega tuppa astus, oli kaupmehel paha meel usinate s?rmede peale, et nad talle pikemat aega ei andnud kauni neitsiga magusat juttu vesta. Sai ta p?ksid jalga ajanud ja meistritele rohket palka t?? eest maksnud, l?ks ta veel kord t?tarde kambrisse jumalaga j?tma ja neitsisid endale v??rsile paluma, kus kahe n?dala p?rast uhke ilupidu saavat olema. T?tarlapsed t?nasid lahke palumise au eest, aga lisasid kahetsedes juurde, et neil niisuguseid riideid ei ole selga panna, kui uhke pidu n?uab.
„Riided j??vad minu mureks,” ?tles kaupmees, „ja nii on meil kaup sobitatud, et teid nimetatud p?eval minu katuse all v?in vastu v?tta.“
Koju saanud, polnud tal kiiremat t??d, kui neliteistk?mmend t?kki k?ige ilusamat siidriiet poest v?lja otsida ja r?tsepa t?tardele l?kitada, keda ta suus?naga veel paluda laskis, et nad endile kolmekesi igast t?kist t?ielikud ?likonnad laseksid ?mmelda, et neil iga?hel neliteistk?mmend isesugust ?likonda oleks, sest lustipidu v?ltavat neliteistk?mmend p?eva ja seal pidavat neitsidel iga p?ev ise riided ja iga kord ?hest t?kist olema.
N??d oli n?elan?pukestel linnas kiirust: kahe n?dalaga pidid nelik?mmend kaks naisterahva siid?likonda pitside, paelte ja poortidega saama valmis ?mmeldud ja neitsidele selga passitud, et kuskil k?hmu v?i viga ei leitaks. Ja t?epoolest toimetati t?? nimetatud p?evaks valmis, sest rikas kaupmees maksis kiire t?? eest kahev?rra palka.