Kaksteistk?mmend t?tart

Friedrich Reinhold Kreutzwald

'Eesti rahva ennemuistsete juttude'' hulka kuuluv jutustus.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Kaksteistk?mmend t?tart

KAKSTEISTK?MMEND T?TART

?hel kehval vabadikul oli kord kaksteistk?mmend t?tart, nende hulgas kaks paari kaksikuid. Jumeda n?oga t?tarlapsed olid k?ik terved ja prisked ning ?liv?ga viisakad inimesed.

Vanemate kitsikut elamist vaadates n?is k?ll mitmele m?istmata, kuidas nad hulgale lastele peatoitu ja kehakatet j?udsid muretseda. Lapsed olid iga p?ev pestud silmadega, silutud juustega, ja ikka olid neil puhtad, valged s?rgid seljas, otsegu saksa lastel. M?ned arvasid vabadikul salajase varakandja olevat, teised pidasid teda n?iaks, m?ned teised j?lle tuuletargaks, kes tuulispeana salavara pidi kokku riisuma. Aga t?eliselt oli lugu hoopis teisiti.

Vabadiku naisel oli ?ks salajane ?nneandja, kes lapsi toitis, kasis ja haris. Kui ta t?tarlapse-p?lves alles v??ras talus teenimas oli, n?gi ta kolm ??d ?htej?rge unes ?ht uhket naisterahvast enda juurde tulevat, kes teda jaani??l k?la allikale k?skis minna. Ta ehk ei oleks seda unen?gu palju t?hele pannud, kui jaani?htu tule ??res ?ks h??leke talle alaliselt s??se kombel k?rva poleks pirisenud: „Mine allikale, mine allikale, kus su ?nne veesooned immitsevad.“

Ehk ta k?ll natuke kohkus salan?u kuuldes, siiski v?ttis ta viimaks julgust, lahkus teiste t?tarlaste hulgast, kes kiigel ja tule ?mber k?ratsesid, ja hakkas allika poole sammuma. Aga mida ligemale ta j?udis, seda enam l?i ta s?da kohkuma. Ta oleks vist teelt tagasi l?inud, kui s??se h??leke k?rvas mahti oleks andnud. N??d pidi ta v?gisi edasi minema.

Ligemale j?udes n?gi ta ?he valgete riietega naisterahva allika ??res kivi otsas istuvat. Kui see tulija kartust n?gi, t?usis ta jalule ja l?ks m?ne sammu t?tarlapsele vastu, pakkus teretades k?tt ja ?tles:

„?ra karda, armas laps, ega ma sulle kurja ei tee! Pane t?hele ja pea meeles, mis ma sulle kuulutan. T?navu s?gisel tulevad sulle kosilased; mees on kehv nagu sinagi, siiski ?ra hooli sellest, vaid v?ta ta viinad vastu. Te olete m?lemad head inimesed, seep?rast tahan teile ?nne tuua ja teid edasi aidata; aga murekandmist ja k?tet??d ?rge j?tke maha, muidu ei v?i ?kski ?nn teil kesta. S?h, v?ta see kotike ja pista oma tasku, seal ei ole muud sees kui m?ned l?hkrikivid. Saad sa esimese lapse ilmale toonud, siis viska ?ks kivike kaevu, et ma sind vaatama tuleksin. Kui laps ristimisele viiakse, tahan ma vaderiks minna. Meie t?na??sisest kokkusaamisest ja jutust ?ra lausu kellelegi s?nakest, ja sedapuhku j?tan ma jumalaga!“

N?nda r??kides oli imelik v??ras t?tarlapse silmist kadunud, otsegu maa alla vajunud. T?tarlaps ehk oleks ka seda lugu unen?oks arvanud, kui kotike tema pihus teisiti poleks tunnistanud. Kotist leidis ta kaksteistk?mmend l?hkrikivi.

Kuidas neitsi jaani??l ette kuulutanud, n?nda hiljemini s?ndiski: t?tarlaps viidi s?gisel mehele ja kosilane oli ?ks kehv sulane. Teisel aastal t?i noorik esimese t?tre ilmale; ta tuletas meelde, mis tal jaani??l t?drukup?lves oli juhtunud, t?usis salamahti s?ngist, l?ks kaevule ja viskas ?he kivikese kaevu. Kivike kukkus sulpsatades kaevu. Sedamaid seisis valges riides lahke neitsi ta ees, ?teldes: