Otsija metsas

Jaan Oks

Kogumikku on koondatud enam-v?hem k?ik Jaan Oksa (1884–1918) poolt kirja pandud ja t?nap?evani s?ilinud luuletused ja l?hiproosa.

Enamus neist lugudest on varem raamatukaante vahele j?udnud, kuid paljud luuletused ning jutud on koostajad t?nap?eva lugeja jaoks ajalehesabadest ?les otsinud.

Jaan Oks

Otsija metsas

JAAN OKSA JUTUD JA LUULE

Jaan Oksa (1884–1918) nimi ilmus Eesti ajakirjandusse aastal 1904 ega ole siiani tr?kis?nast kustunud. Tolle aasta augustist teatati 7 noormehe nimed, kes v?eti vastu Haapsalu pedagoogilistele kursustele, nende hulgas Kaarma seminari l?petanud ja juba aasta Hiiumaal madalama astme ?petaja leiba s??nud Jaan Oks. Oks oli p?rit P?hja-Saaremaalt, P?rsama(a) Ratla k?last, ja ta isa oli samuti koolmeister. Isa oli rangelt usklik, poja usutunde pendel k?ikus Jumala eitamisest tema m?stilistv?itu uurimise ja uskumiseni hiljem. Niisiis on Jaan Oksa saaremaise p?ritolu arvestamine t?hendusrikkam kui ta loomingu postuumne paigutamine prantsuse modernistide eeskava oletatavasse valgusvihku.

Jaan Oks kui kirjamees alustas publitsistina 1905. aastal vaese Saaremaa ja L??nemaa rahva olude, kommete, aga ka sotsiaalse elukorra kirjeldustega. Ta eeldus oli rahvaelu empaatiline n?gemine, mitte hoops?naliselt ?pitud pahempoolsus.

Sel 1905. aastal ilmus Gustav Suitsu t?lgitud Aino Kalda Saaremaa-ainelise juturaamatu “Mere tagant” 1. osa. Ka Aino Kalda kirjanikusilm oli terane, kuid tal puudus eluline kokkukuuluvus kirjeldatavaga. Ta kirjeldas: “Saaremaa, orjade saar… / Lagedad karjamaad, liivan?mmed, kus k?larahva kari suvel s??mas k?ib. Verstade kaupa tasane, puudeta maa, armuta p?letava p?ikese all, mis seda pikkamisi k?rvetab, rohtu madalaks udemeks kokku kuivatades. Savi p?hjaga, hall maa l?hkeb kuivuse p?rast, praguneb s?gavateks vagudeks ja l?hedeks, mis ristir?sti kui vanaduse kortsud k?ivad. Ei ?kski puu ei anna varju, maa on k?va kui kivi, r?nk sadugi tungib sellest ainult suure vaevaga l?bi. Vesi j??b v?ikeste, pruunikate ojakestena maapinnale. Vihma j?rele kubiseb maa tigudest, mis aeglaselt edasi roomavad, oma eluhoonet seljas kandes. / Saaremaa talud ja onnid paistavad tee ??res silma, kord ?ksikult, p??sastikku peidetud, ehk nagu kivisele tasandikule visatud, kord k?ladeks ?hinedes, viis, kuus talu sellessamas salgas. Aga ikka ?hteviisi alandlikult ja madalalt – s?gavale kalduvad turbla- ja ?lekatused varjavad seinu, nagu s?gavasti silmadele litsutud m?ts. [–] Mustalt ja lagunult, elutuba, rehi ja laut ?hes koos, k?kitavad nad oma m??ratu suure katuse all, mis k?ige elu n?ivad ?ra l?mmatada, maha suruda tahtvat. / Neil harvadel silmapilkudel, kus jaksu on selgesti m?telda, on m?tted nii rasked, et neist r??mu ei ole. / Selgel jumalap?eval, p?lluvilja koristades, niidul heina tehes karati kupjale mitme mehega kallale, l??di ta rusikatega surnuks, peksti ja materdati veel ka siis, kui tal hing v?ljas oli, ja mindi iseendid ?les andma. Avalik k?ttemaksmine oli nii magus, et sellest kolm p?hap?eva p?rastikku kaagipuus ega eluks ajaks k?lmale maale saatmine ?ra ei v?inud kohutada. / K?ik vana v?rsub siin, uus ei leia enesele jalgealust maad, uued aated j?uavad siia ?rahinganult, nagu tasased laened rannikule merel m?ssanud marust.”

Niisugune oli Aino Kalda “Saaremaa – orjade saar…”, Jaan Oksa isamaa k?ige kitsamas m?ttes; ja seda v?is ja pidi ka Jaan Oks ise lugema. Ja Jaan Oks justkui vastas m?ne aja p?rast oma jutus “K?la” n?nda:

“Orjade k?la – vaesusega halvatud, nii varatu j?ududes, nii v?imetu v?hemakski loomiseks. See on ju midagi suurt halba, kui midagi surra ega s?ndida pole, kui asjad isegi allpool h?vitamist, p?ha h?vitamist seisavad, et ka enam l?hkumises m?tet ei leia, ja nii sellestki tundmusest ilma pead olema, mida loomise igatsus s?dames ?ratab. See on ju midagi n?otumat kui lihtne haledus, nii et ka enam kaastundmus k?lge ei hakka. Ja p?ris ime, et see risude k?la, need vanaduse ja vaesuse haigusest s??dud hooneloksid k?ige selle j?rel veel h?bitundest l?puni ?ra m?danenud ei ole. L?bi viletsuse vingu n?ed, et