Matus
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1922. aastal ilmunud novell.
See oli s?gisese p??rip?eva aegu, kui ma paarik?mne nooremehega – enamasti noored kirjanikud, kunstnikud ja ?pilased – pealinnast v?lja s?itsin T. raudteejaama, kus meid hobused ootasid V. m?isa viimiseks, mis raudteejaamast versta k?mme eemal.
L??netuul oli paari n?dala eest mahatulnud ?hukese lume pea t?iesti uhtunud, ainult siin-seal leidus teel veel j??kolakat ja kusagil aia ??res v?i maanteekraavis valendas laiguke m??rdinud lund.
N?nda pidime poristel vankritel logistama r?skes ja sumbunud s?gis?hus, tinase taeva uitsetava vihma k?es. Puud seisid tilkes, ja kus nende oksad k??ndisid, seal pisardasid nad meile vastikut ja ?udset m?rga krae vahele.
Meid k?iki rusus mingisugune seletamatu raskus, nagu leinaksime t?epoolest oma s?dames seda, kelle matusmatkal praegu olime. Ometi teadsime k?ik, et see n?nda polnud, kuigi me sellest teineteisele lausa ei r??kinud.
Ehk miks pidigi meil leinatuju olema, olid ju ainult m?ned maetavat tema elup?evil n?inud, kuna teised temast polnud kuulnudki, tutvusest v?i s?prusest r??kimata. Meie k?ik olime noored – mina vaevalt ?le kolmek?mne, teised k?ik kahek?mne ?mber – ja sellep?rast uskusime oma tuleviku suurust ja ?nne, ise?ranis viimast, lahkunu oli aga vana, armetu ja vaene, ning vaevalt oli ta ?nne leidnud, sest miks muidu l?ks ta N. valla vaestemajja oma elup?evi l?petama, kus ?mbritsesid teda n??klemine, s?imlemine, riid ja t??tavad satikad.
Vaevalt v?is ta oma elu viimaseil p?evil t?ies m?istuseski olla, muidu oleks pidanud v?ima ta ometi omale v?hegi parema suripaiga leida: ta oleks pidanud kas v?i seltskonna poole p??rama, tema s?dame peale koputama, ja nii t?esti kui ta seda oleks teinud, siis oleks ta vististi t?helpanu leidnud. Selle t?enduseks oleks juba meie praegune s?it, sest mitte meie ise oma tahtmisel ei hakanud niisuguse pori ja pimedusega t??tavail vankreil logistama, vaid seltskond n?udis seda meilt kui viimast kohustust, viimast auavaldust tuntud kirjaniku Vanakamara p?rmu vastu.
Valitsus oli omalt poolt seltskonnale lahkelt vastu tulnud ja oli lubanud lahkunu p?rmu viimase p?henduse paigaks vana V. m?isa herrasmaja, mis praegu suuremalt jaolt t?hjalt seisis. Pealegi oli ta lubanud k?ik v?imalikud kulud oma kanda v?tta, muu seas ka meie s?idu- ja ?lespidamiskulud, sest meie pidime kadunu korjuse vaestemajast ?ra tooma V. lossi, kus siis viimane p?ha talitus pidi s?ndima seltskonna ja valitsuse asemikkude ?hisel osav?ttel.
Hea meelega oleks see auv??rt p?rm pealinna s?idutatud, sest seal oleks tema austamine palju h?lpsamaks ja v??rtuskohasemaks v?inud kujuneda, aga kahjuks oli lahkunu viimaseks sooviks olnud, nagu kolm vallasanti ?hest suust tunnistasid, et tema vanu ja v?sinud luid kuhugi mujale ei vintsutataks, kui aga k?ige l?hemale surnuaiale.
K?ll oli ta ka soovi avaldanud, et tema surmast isegi omastele enne ei teatataks, kui valla k??dimees ta juba hauda s?idutanud, aga seda soovi ei juletud kui t?iem?istuslist t?hele panna, sest muidu oleks pidanud ka tema kolmandat soovi t?itma, milleks ta vaestemaja juhataja k?tte tarviliku rahasummagi oli annud: oleks pidanud matusep?eval k?ik vallasandid, olgu mehed v?i naised, t?is jootma, et neil t?useks tuju laulda tema m?lestuseks.
N?nda siis: me s?itsime m?isa, tegime seal n?utavad korraldused ja l?ksime siis kahe, kolme versta taha N. valla vaestemajja, et kirjanik Vanakamara korjust viimaste auavalduste paika viia.
Mis ta k?ll oma elup?evil oleks teinud, kui ta oleks teadnud, et tema k?hn korjus valla vaestemajast V. lossi toimetatakse, liiatigi veel paarik?mne noore ja eluj?ulise nooremehe austaval saatel, kes k?ik kannavad rinnas suuri lootusi ja usku oma ?nnep?ikesesse!
Mina isiklikult pean tunnistama, et mul hakkas pisut ?udne, kui me videvikul surnuga vana lossi suure trepi ees peatasime, et teda avara saali gooti v?lvide alla kanda, mida linnast kaasatoodud k??nlad ainult tumedalt ja v?riseval helgil v?isid valgustada. Hea meelega oleksin tahtnud puus?rgi kaant kergitada ja vaadata, kas korjus ikka veel rahulikult s