Howli liikuv kindlus

Diana Wynne Jones

„Howli liikuv kindlus“ (1986) on briti kirjaniku Diane Wynne Jonesi romaan, millest on tehtud aastal 2004 animefilm. See purustas Jaapanis kassarekordeid, sai Oscari nominatsiooni parima animeeritud filmi kategoorias ja sellel on tuhandeid fänne üle maailma. Romaan ise on võitnud aastal 2006 Phoenixi auhinna. Peategelaseks on kübarategija vanim tütar Sophie, kelle Kõnnumaade Nõid vanaeideks moondab. Ehmunult oma kodust põgenev Sophie jõuab kurikuulsa võluri Howli juurde, kelle liikuvast lossist ta püüab ka peavarju leida. Nõidusest vabanemiseks peab Sophie hakkama saama võlur Howliga, sõlmima lepingu tuledeemon Calciferiga ja ka Kõnnumaade Nõiale endale vastu astuma. Seda tehes avastab ta, et nii võlur Howlis kui temas endas peitub palju rohkem, kui ta kunagi arvanud on.

Diana Wynne Jones

Howli liikuv kindlus

See raamat on Stephenile.

Idee selle raamatu jaoks andis üks poiss ühes koolis, mida külastasin, kes palus mul kirjutada raamatu pealkirjaga «Liikuv kindlus». Ma kirjutasin ta nime üles ja panin kindlasse kohta ja ma pole sellest ajast saadik seda kusagilt leidnud. Tahaksin väga teda tänada.

ESIMENE PEATГњKK

Milles Sophie räägib kübaratega

Ingary riigis, kus on päriselt olemas seitsmepenikoormasaapad ja nähtamatusemantlid, on üsna õnnetu juhus, kui sünnid kolmest lapsest vanimana. Kõik teavad, et sina oled see, kel esimesena viltu veab, ja kui te kolmekesi lähete õnne otsima, siis on sinu saatus alati kõige hullem.

Sophie Hatter oli kolmest Гµest vanim. Ta polnud isegi vaese puuraiduri tГјtar, mis oleks andnud talle natuke edulootust. Ta vanemad olid jГµukad ja pidasid kГјbarapoodi Гµitsvas Market Chippingi linnas. TГµsi, ta ema suri, kui Sophie oli kaheaastane ja ta Гµde Lettie alles aastane, ja nende isa abiellus oma kГµige noorema mГјГјjaabilisega, ilusa blondi Fanny-nimelise tГјdrukuga. Peatselt sГјnnitas Fanny kolmanda Гµe, Martha. Tavaliselt on muinasjuttudes vanemad Гµed inetud, kuid tegelikult olid kГµik kolm tГјdrukut tГµesti kenad, kuigi Lettie oli kГµigi arust kГµige ilusam. Fanny kohtles kolme tГјdrukut Гјhteviisi lahkelt ega soosinud Marthat mitte pГµrmugi.

Mr. Hatter oli uhke oma kolme tütre üle ja saatis nad kõik linna parimasse kooli õppima. Sophie oli seal kõige usinam. Ta luges palju muinasjutte ja mõistis päris varsti, et vanematel õdedel läheb neis harva hästi. See oli talle pettumuseks, kuid ta oli siiski küllalt õnnelik oma õdede eest hoolitsedes ja valmistades Marthat ette õnne otsima minema, kui see aeg tuleb. Kuna Fannyl oli alati poes tegemist, oli Sophie see, kes vaatas kahe noorema õe järele. Nood karjusid sageli ja sikutasid teineteise juukseid. Lettie ei kavatsenud mingil juhul olla see, kes pidi Sophie kõrval samuti vanem õde olema.

«See pole õiglane!» karjus Lettie. «Miks peaks Marthal olema kõige parem vaid sellepärast, et ta on sündinud noorimana? Hoopis mina abiellun printsiga, vaat nii!»

Mille peale Martha alati vastas, et tema lГµpetab vastikult rikkana, nii et ta ei pea kellegagi abielluma.

Siis pidi Sophie neid lahutama ja nende riideid parandama. Ta oli nõelaga väga osav. Kui aeg edasi läks, hakkas ta õdedele riideid õmblema. Enne kui see lugu tegelikult algas, tegi ta Lettiele ühe tumeroosa kleidi, mis oli Fanny sõnul nii kena, nagu oleks see Kingsbury kõige paremast poest ostetud.

Umbes sel ajal hakkasid kõik jälle rääkima Kõnnumaade Nõiast. Liikusid kuuldused, et nõid oli ähvardanud kuningatütart tappa ja et kuningas oli käskinud oma isiklikul võluril Sulimanil minna Kõnnumaadele ja nõia probleem lahendada. Ja paistis, et võlur Sulimanil polnud see mitte ainult ebaõnnestunud, vaid ta oli ka ise surma saanud.

Nii et kui paar kuud pГ¤rast seda ilmus Г¤kki suur must loss Market Chippingi kГјngastele, pahvides musti suitsupilvi oma neljast kГµrgest, peenikesest tornist, olid kГµik Гјsna kindlad, et nГµid on jГ¤lle KГµnnumaadelt vГ¤lja tulnud ja hakkab maad terroriseerima nii, nagu ta seda tegi viiskГјmmend aastat tagasi. KГµik olid vГ