Unenäod. Reis meie sisemaailma
Stefan Klein
Unenäod on võti meie teadvuse juurde. Stefan Klein jutustab arusaadavalt ja põnevalt, mida unenäod meie kohta räägivad, kuidas nad avavad meile uusi horisonte ning kuidas me saame neid kasutada inspiratsiooni ammutamiseks. See on ainulaadne avastusretk meie seesmisse tõelusse. Magamine, nagu me oleme viimasel ajal teada saanud, tähendab peaaegu alati ka unenägemist. Und nähes veedate seega rohkem aega kui mis tahes muu tegevusega. Ent mis on unenäod? On aeg läheneda sellele fenomenile uuest vaatenurgast. Käesoleva raamatuga tahan näidata, et unenäod ei ole juhuslikud: nad on võti, et lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad reedavad meile, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena. Meie teadmised unenägemisest on viimastel aastatel tohutult laienenud. Ettekujutuse, nagu võiks unenägusid sellal, kui te magate, lugeda otse teie ajust, heidaksite te tõenäoliselt kõrvale kui teadusliku fantastika. Ent sellest on juba saanud reaalsus. Ja hiiglaslikud unenägude andmepangad annavad tunnistust selle kohta, kuidas meie elu unenäos peegeldub – ning kuidas me õpime unes tulevikuga toime tulema. Unenägude üksikasjalik käsitlemine aitab meil mitte ainult mõista iseennast, vaid laseb avastada ka meie olemise igas mõttes tundmatut külge. Kas poleks kahju, kui kolmandik teie eluajast läheks teist jälgi jätmata mööda? Stefan Klein
Stefan Klein
Unenäod. Reis meie sisemaailma
Alexandrale
Miks näeb silm unes selgemini kui kujutlus ärkvel olles?
В В В В Leonardo da Vinci
Sissejuhatus
Meie unenägude uutmoodi mõistmine
Kas teil on meeles? Võib-olla hõljusite selle tänava kohal, kus te lapsena mängisite. Või püüdsite meeleheitlikult jõuda rongile, kuid teid pidasid kinni üha uued vahejuhtumid. Võimalik, et kohtusite basseinis ujudes jääkaruga.
Ei mäleta? Kahtlemata oli teil läinud ööl sellist või sellesarnast laadi elamusi. Sest te nägite und. Ja need stseenid ei olnud pelgalt põgus vahepala muidu rahulikus unes. Pigemini olite pikki tunde kangelane maailmas, mille te ise endale lõite. Sest nagu hiljuti on välja selgitatud, tähendab magamine alati ka unenägude nägemist. Ja et uni täidab umbes kolmandiku teie elust, tähendab see, et und nähes veedate rohkem aega, kui kulub mis tahes muule tegevusele.
Paljud teie öistest rõõmudest, hirmudest ja võitlustest võivad teil olla meelest läinud. Enamikule inimestest jäävad unenäod mällu vaid vahel harva. Võib ka olla, et kuulute nende inimeste hulka, kes enda arvates peaaegu kunagi und ei näe. Kui aga ärkate sageli teadlikuna kummalistest elamustest, siis teate, kui puudulik on teie mälestus sellest. Teil õnnestub tabada kõigest paari katket oma unenägudest. Kuid te tajute, et seal oli ilmselt märksa enam – just nagu oleksite tunginud keset ööd kaugele võõrale kontinendile, millest päeval paistab ainult rannariba. See kontinent on teie hing.
Mis need unenäod siis on? Sigmund Freud nimetas neid otseteeks teadvustamatuse juurde. Ta seletas neid kui salasoovide ja lapsepõlveelamuste väljendust. Ent sellest ajast, kui Freud avaldas oma teedrajava teose „Unenägude tõlgendamine”, on möödunud rohkem kui sajand. Tänapäeval tunneme selliseid öiste läbielamiste aspekte, millele Freud omal ajal ligi ei pääsenud. Nii et on õige aeg läheneda unenägude fenomenile uuest vaatenurgast. Käesoleva raamatuga tahan näidata, et unenäod on märksa enamat kui teadvustamata igatsuste väljendus – nad on võti, millega lahendada meie teadvuse mõistatus. Nad aitavad meil aru saada, kuidas meie aju toob esile selle, mida me tajume tegelikkusena.
Viimastel aastatel tohutult avardunud teadmiste eest unenägude nägemise kohta võlgneme tänu esiteks uutele aju uurimise meetoditele. Need võimaldavad meil näiteks mõõta enneolematu täpsusega neuronite aktiivsust magamise ajal. Ettekujutuse, nagu võiks teie unenägusid magamise ajal lugeda otse teie ajust, heidaksite tõenäoliselt kõrvale kui teadusliku fantastika. See on aga juba t