Konrad Mägi

Eero Epner

Konrad Mägi (1878-1925) elulooline raamat antakse välja paralleelselt eesti, inglise ja itaalia keeles, tähistamaks Konrad Mägi suure isiknäituse toimumist Roomas Galleria Nazionale d´Arte Modernas (avamine 9. oktoobril 2017). Teos on suunatud laiemale lugejaskonnale ning lisaks Mägi elule ning loomingule tutvustab see ka 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu. Eraldi vaadeldakse Konrad Mägi loomingu saatust viimase saja aasta jooksul, mil seda on püütud nii ära keelata kui kanoniseerida. Raamatu autor on Eero Epner, kujundaja Tiit Jürna, väljaandja Enn Kunila. Teose on tõlkinud itaalia keelde Daniele Monticelli, inglise keelde Peeter Tammisto. Raamat on varustatud mitmete Konrad Mägi elulooliste fotodega ning kümnete maalireproduktsioonidega. Konrad Mägi oli Eesti esimesi modernistlikke maalikunstnikke, kelle looming äratas kohe väga laialdast tähelepanu. Mägi tööd on sisendusjõulised ning värvirikkad, kujutades peamiselt maastikke nii Eestis, aga ka Norras ning Itaalias. Mägi jaoks oli loodus paik, kus ta tajus sakraalset ning metafüüsilist mõõdet. Selle edasiandmiseks kasutas ta värvipaletti, mille kirkus ja jõud on silmapaistev. Erinevatel põhjustel ei ole seni olnud võimalik tema loomingut piisavalt sageli tutvustada väljaspool Eestit ning Mägi nimi ei ole jõudnud Euroopa kultuuriajalukku. Käesolev lisaks eesti keelele ka itaalia ja inglise keeles ilmuv teos on üks osa Konrad Mägi tutvustamisest laiemale maailmale.

Eero Epner

Konrad Mägi

Konrad Mägi umbes 1903. aastal.

Nikolai Triik

Kunstnik Konrad Mäe portree. 1908

Г•li, lГµuend. 100 Г— 84 cm.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Konrad Mägi. 1908.

Konrad Mägi arvatavalt 1920ndatel aastatel.

Konrad Mägi Saaremaal (1913–1914). Istub tumedas riietuses teistest veidi eemal.

Konrad Mägi 1910ndate lõpus või 1920ndate alguses.

Konrad Mägi õpilase

Eduard Wiiralti skulptuur Mägist.

Postkaart.

EESSГ•NA

Konrad Mägi kohta on ilmunud viimase 90 aasta jooksul kolm olulist monograafiat. Olen kuulanud vanu raadiosaateid, kus räägivad tema õpilased, ning vaadanud Andres Söödi ja Maie Raitari dokumentaalfilmi. Igal aastal antakse välja Konrad Mäe medal, Kumu püsiekspositsioonis on publikule vaatamiseks pidevalt palju tema teoseid ning väga paljud 20. sajandi esimese poole maalikunsti puudutavad väljapanekud toovad neid hoidlatest veelgi rohkem esile. Mälestustahvlid on tema kunagise kooli ja kunagise kodu seintel, tema maalide reprod on vähemalt kahe hotelli numbritubades, oksjonitel on Mägi tööd alati keskpunktis. Tundub, et Konrad Mägi on juba piisavalt tutvustatud, tema pärand on teada. Miks on siia ritta vaja veel üht elulugu?

Minu soov anda välja Konrad Mägi elulugu tõukus mitmest põhjusest. Esiteks leian ma, et Konrad Mägi olulisust ei ole siiski piisavalt jõutud veel välja tuua. Hindan äärmiselt kõrgelt väga paljusid Eesti 20. sajandi esimese poole maalikunstnikke, kuid Konrad Mägil on nende seas ikkagi eriline koht. Mulle pole kunagi meeldinud oletused, kuid Mägi puhul julgen siiski oletada, et ilma temata oleks jäänud Eesti vanem kunst ilma mitte ainult suurepärasest värvinägemusest, vaid tervest maailma nägemise ja tõlgendamise viisist. Minu jaoks on seetõttu olnud väga oluline Mägi loomingu tutvustamine ning olen rõõmus, et tänu kunstiteadlaste ja kunstimuuseumite pikaajalisele tööle teadvustatakse Mägi tähtsust kunstisõprade ringis väga hästi. Käesoleva raamatu puhul pidasin aga oluliseks, et Mägi fenomen jõuaks ka natuke laiema lugejate ringini: inimesteni, kes mingil põhjusel pole kujutava kunsti vastu veel erilist huvi tundnud. Minu ega raamatu autori eesmärgiks ei olnud pakkuda uut kunstiteaduslikku tõlgendust, vaid proovida luua raamat, mida võiksid lugeda ka need, kes siiani seisnud maalikunstist kaugel.

Teine põhjus on kurb tõsiasi, et Konrad Mägi on küll väga hinnatud autor Eestis, kuid Euroopa kunstiajaloost seisab ta veel siiani – nagu paljud selle regiooni kunstnikud – kahjuks lahus. Aastakümneid ei