Rännakud harmooniasse
Ralf Neemlaid
Olen rännakul harmooniasse. Koos Sinuga.Harmoonia on elamine meelerahus. Tegutsemine keskendunult ja lihtsa mõtteviisiga. Nii tunned ära õnne, mis on igas su hetkes olemas. Rännak harmooniasse käib läbi igapäevaste tegemiste,märgates lihtsaid teejuhiseid. Olles elu ristteel, võta aeg maha, hinga rahulikult ja vaju sügavale sisemisse rahusse. Sa ei pruugi küll langetada parimat otsust,aga tehtud valik paneb sind liikuma suunas, mida suudad hallata. Paneb sind ennast hästi tundma. Seiklusrikas tee viib sind meelerahusse, kus tajud ära üks olemise kogu ilmaruumiga.
Kui lähed kursusele või kuulad kellegi õpetust vaata talle sügavalt silma. Kui valid raamatut, tunneta kas sulemees ise elab oma õpetuste järgi.
Olen maadelnud haigustega. Olnud hädas oma viha ja hirmudega. Ma pole olnud piisavalt sihvakas ja tüdrukud on olnud liiga pikad. Mäed on olnud kaugetes maades ja koopad pimedad. Aja jooksul on viha loonud minus sisemise kindluse. Tüdrukud on lühemaks jäänud või olen ise kasvanud. Mäed on nüüd käe jala juures ja nii meeli erutavad, et käin neid iga aasta vaatamas. Pimedus on minust kadunud ja koobastes olen leidnud meelerahu. Kõik on võtnud AEGA ja kulgemist. Aga see on olnud seiklus. Protsess. Kohati pannud kõhus kripeldama. Tihti mõtlesin varem – oli seda nüüd vaja. Veidi rahunemist ja üleelatud hirm asendub naeratusega. Oli ikka vaja küll.
Ralf Neemlaid
Rännakud Harmooniasse
“Jaga oma teadmisi.
See on võimalus surematuse saavutamiseks.”
    – dalai-laama
PГњHENDUS
Mu elus on olnud palju õpetajaid ja teejuhte. Minu eriline tänu kuulub onu Johannesele. Elu oli talle füüsilise tervise osas vähe armulikkust üles näidanud. Lapsepõlvest vinduma jäänud tuberkuloos, küür seljas, kõverdunud jalad, üks teisest lühem. Sellest tulenevalt polnud ta ühtegi klassi koolis käinud. Iga ta hingetõmme oli kähisev. Vaatamata sellele oli ta olemus üks suur õppetund kõigele elavale. Iga ta pilk, ta tegu ütles – mina saan hakkama, sina saad hakkama, me kõik saame hakkama ja võime oma elu nautida. Tema eeskuju on mind inspireerinud läbi elu. Suur tänu Piretile. Ilma temata SEDA raamatut poleks. Mul olid omad plaanid, suur ports valmiskirjutatud lehekülgi, ja ei kuskile kiiret nägemus. Tema hakkas otsast pihta ja tegi kindla kava kuupäevade ja vajalike tegevustega. Asjad hakkasid võluväel liikuma. Protsess sai hoo, mida me nautisime.
Suur tänu kõigile, kes toetasid raamatu trükkimist ja ettevalmistust selle sünniks.
Aitäh, Tarmo, meenub sinuga koos Nepali mägedes turnimine, mõnedki asjad said meile mõlemale selgeks räägitud. Pärast kuumaveeallikates lõõgastatud. Aitäh, Ergo, kui mõtlen sinu peale, tuleb meelde kottpimedas Mehhiko džunglirajal ronimine, hetk hingetõmmet ja tõus püramiidi tippu. Alla tulles püssitorude ees selgituste andmine, mida põrgut me öösel püramiidide vahel tegime. Aitäh, Rainer, sinuga koos on kuivas ja märjas liigutud, metsas puude all magatud. Koos on ka paadist viimast võetud, tormi trotsitud ja sõukruvi tükkideks sõidetud.
Aitäh, Janek ja Renee, teiega koos on Eesti võimsaim jaanituli korraldatud, Koppelmaa külaelu edendatud.
Aitäh, Priit, sinu kaaned ja kujundus panid raamatu uhkesti riidesse ja sisu särama.
Aitäh, Marko, Krista, Tarmo – üks pilt räägib rohkem kui 100 sõna. Teie pildid räägivad veel rohkem. Osad pildid võivad olla nii mõnegi matkakaaslase omad.
Teid on palju, kes oma lugudega andsid mulle inspiratsiooni. Andsid julguse võtta ette asju, mis muidu oleks tegemata jäänud.
“Seiklused ei tule kunagi ise sinu juurde. Ei, nad on liiga arad ja ettevaatlikud ning kükitavad vaikselt peidus. Sa pead nad ise välja nuuskima ja sabast kinni võtma.“
    – Leiutajateküla Lotte
Oma probleemide ja haigustega andsite mulle jõu muuta need erilisteks väljakutseteks ja uuteks arenguteks. Aitäh TEILE KÕIGILE! Tänan usalduse eest!
VГµtan endalt nГјГјd kГµik katted, et avada oma ehe hing sinu ees, ARMAS LUGEJA!