Equestria Girls. B?ndide v?istlus

Gillian M. Berrow

Enterloti keskkoolis korraldatakse heategevuslik kontsert ja Vikerkaares??st, ?unar??p, Roosa, Haruldus ja V?belus kavatsevad kontserdil osaleda oma uue b?ndiga Vikerbuumid. Aga kohale ilmub teine t?drukuteb?nd Lummajad ning veenab k?iki tegema s?bralikust kontserdist hoopis b?ndide v?istluse. Pinge muudkui kasvab ja Loojangukuma taipab, et Lummajad pole teps mitte tavalised t?drukud ja tahavad midagi hoopis enamat kui parima b?ndi tiitel.

Gillian M. Berrow

Equestria Girls. B?ndide v?istlus

S?pradele, kes vaatavad l?bi s?rmede ?ksteisevigadele, erinevustele… ja neile hetkedele, kui s?ber kogemata muutub maailma vallutada ?ritavaks koletiseks.

1 Peat?kk

K?ik valed noodid

R??msalt lobisevad teismelised muudkui voorisid Kenterloti keskkooli k?rval asuva kiirtoidukoha ustest sisse ja v?lja. Nad lobisesid jalgpallitrennist ja peo korralduskomisjonist ja r??kisid taga uusimaid paarikesi. Elevust tekitas ka Vikerbuumide uus laul.

„Igavesti me s?brad oleme!” laulis naerusuine t?drukutepunt restoranist v?lja jalutades. Friikartulid ja joogid k?es, kiirustasid lapsed koju koduseid ?lesandeid tegema, lehvitades ?ksteisele h?vastij?tuks ja saates veel viimaseid s?numeid. Keegi ei m?rganud kolme uut, omavahel n?gelevat t?drukut, kes lahkusid s??gikohast midagi ostmata.

?rritatud Adaadzo heitis silmilt lopsaka pastelse juukselaka, Aaria lasi kuuldavale rahulolematu ohke, mis k?las nagu puristamine, ja Sonaat trampis jalgu, leides, et inimeste jalan?ud ei k?mise sugugi sama meeldivalt kui ponikabjad.

Helendava rohelise valguse vine heljus t?drukute vahel, kui nad ?ksteise poole kummardusid. Kui vine nende peade ?mber keerles, avasid t?drukud suud ja paistsid kummalisest valgusest s??mukest ammutavat. N?is, nagu oleksid tulipunased ripatsid, mis t?drukutel kaelas rippusid, korraks helendama l??nud.

„See k?ll vaeva v??rt ei olnud,” kurtis Aaria. „Mul on kiirtoidust k?rini. Ma tahan korralikult s??a.”

„Mida sa siis ootasid?” k?sis Adaadzo. „Siinse maailma energia pole samasugune nagu Equestrias. Meie v?ime siin j?udu koguda on piiratud.”

Aaria ajas huuled mossi ja ohkas uuesti. „Ma soovin, et meid poleks kunagi sellesse hirmsasse kohta pagendatud!”

„P?riselt?” k?sis Adaadzo, h??l sarkasmist n?retamas. „Mulle siin k?ll meeldib.”

„Nagu tegelikult ka v?i?” n?hvas Sonaat. „Sest minu arust on see k?ige vastikum koht.”

„Minu arust oled sina k?ige vastikum, Sonaat,” andis Aaria vastu.

Sonaadi n?gu l?ks vihast punaseks. „Ah nii? No minu arust oled sina vastikuimast vastikum, Aaria.”

„Jah?” Aaria keeras teistele t?drukutele selja ja p?rnitses t?navat. „Mul on praegu sutsu tegemist. Kas sobib, kui ma ignoreerin sind m?ni teine kord?”

Adaadzo lausa norsatas vihast. „?ht ma teile ?tlen – see, et ma siin teie kahega koos l?ksus olen, ei muuda seda maailma sugugi talutavamaks.”

Korraga hakkasid t?drukud normaalse ?htum?ra – teismeliste, autode ja muusika – taustal kuulma kummaliselt tuttavat ?minat. See oli meeldiva k?rgusega ja vaevukuuldav, nii ?rn, et kellegi teise k?rvu see ei j?udnudki. Aga t?drukud kuulsid seda ja p??rdusid k?ik korraga silmapiiri poole.

Just siis nad seda n?gidki. Kauguses, otse Kenterloti keskkooli muruplatside taga, paistis maagilise vikerkaarev?rvilise valguse n?rk virvendus.

Adaadzo silmad l?ksid ahnelt suureks. Aaria ja Sonaat ta k?rval olid nii p?nevil, et suutsid vaevu hingata. Taevast valgustavad kaunid v?rvid naelutasid nad paigale.

Adaadzo hakkas esimesena r??kima. „Kas tundsite seda?” k?sis ta teistelt summutatud h??lel. „Kas te teate, mis see on?”

Teised ei saanud s?na suust. Kas see v?ib t?esti t?si olla? Ei, ehk on see k?igest ettekujutus.

Aga Adaadzo ei suutnud elevust tagasi hoida: „See on… See on… Equestria maagia!”

Aaria raputas umbusklikult pead. „Aga siin maailmas ei ole ju Equestria maagiat.”

„N??d on!” Adaadzo teadis, mida ta n?inud oli. Mis selle p?hjus ka oli, kuidas iganes see ka juhtus, selles tavalises inimeste maailmas oli Equestria